Ida-Virumaa kontrollreidi käigus said kaheksa sõidukit liiklemiskeelu

Politseireid. Pilt on illustreeriv. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Politsei- ja piirivalveamet koostöös maanteeametiga kontrollis 17.–19. maini Ida-Virumaal sõitjate- ja veoseveoga tegelevaid sõidukeid. Erakorralisele ülevaatusele suunati 51 sõidukit ja kaheksa sõiduki suhtes kohaldati ohtlike tehniliste rikete tõttu liiklemise keeld.

Kolme päeva jooksul kontrolliti kokku 231 sõidukit ja nende juhti. Oli ka neid sõidukeid, millel ilmnesid väiksemad vead ja nende puhul piirduti hoiatusega, teatas Ida prefektuur.

Jõhvi politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelvalvetalituse vanemkorrakaitseametniku Annika Elmi sõnul pöörati kolme päeva jooksul suuremat tähelepanu eelkõige just nendele sõidukitele, mille visuaalne välimus viitas juba sellele, et neil võib esineda tõsiseid tehnilisi rikkeid.

Elm ütles, et tähelepanuta ei jäänud ka need sõidukid, mille esialgsel vaatlusel ei ilmnenud ühtegi märki mõnest puudusest. «Suure osa kontrollitavatest sõidukitest moodustasid kallurid, külmikuga veokid ja väiksemad furgoonid, samuti kontrollisime ka liinibusse ja taksosid,» lisas ta.

«Mõned sõidukijuhid aitasid ka ise tehnilisele kontrollile kaasa, rääkides ja näidates, mis vead neile endile sõidukite juures muret tekitavad. Oli ka juhte, kellele taoline kontroll head meelt tegi, kuna nii mõnedki ettevõtted ei ole hoolitsenud sõidukite korrasoleku eest ja kordusülevaatuse näol nähti lootuskiirt, et olukord paraneb,» sõnas Elm.

Kontrolli käigus avastati muuhulgas üks sõidumeerikuga manipuleerimine ja võõra juhikaardi kasutamine. Massipiirangut rikkus 8 veokijuhti ja ka kolm sõiduauto juhti. Levinumateks riketeks olid vedelikulekked, kulunud ja ebastabiilsed detailid, korrosioon, katkised esiklaasid ning purunenud või puuduvad tahavaatepeeglid.

Elmi sõnul teevad murelikuks sõitjate- ja veoseveo nõuete rikkumised. «Nii mõnelgi veokil oli koorem katmata ja veokastist pudenes killustikku tänavale. Katmata koormad ja kinnitamata veosed on liikluses suured ohuallikad, kuna teele kukkudes võib see kaasa tuua traagilisi tagajärgi,» sõnas Elm.

Maanteeameti ühistranspordiosakonna juhtivekspert Mika Männik ütles, et muret tekitab ka see, et suur hulk tuvastatud liiklusohtlikke puuduseid ei ole tekkinud üleöö, vaid sellised autod on liikluses olnud ja teisi ohustanud juba mõnda aega. «See viitab sellele, et on juhte, kes ei taju oma tegevusega kaasnevaid ohte ja vastutust adekvaatselt,» lisas Männik.