/nginx/o/2016/05/25/5431465t1h24a4.jpg)
Omandivaidlus Niguliste kiriku üle on jõudnud selleni, et Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) küsib riigilt pühamu õigusvastase võõrandamise eest 37 miljonit eurot hüvitist. Kultuuriminister Indrek Saar läheb valitsusse ettepanekuga jätta hoone luteri kirikule tagastamata.
Võitlus Niguliste kiriku pärast on kestnud üle kahekümne aasta. Täna kuulub rajatis riigile ning seda kasutab Eesti Kunstimuuseum. Riigikohus on leidnud, et luteri kirikul on õigus 1939.–1940. aastal õigusvastaselt võõrandatud Niguliste kirik tagasi saada.
Tänavu veebruaris saatis EELK peapiiskop Urmas Viilma peaminister Taavi Rõivasele pöördumise, milles tõdeb fakti, et vaidlus kultuuriministeeriumi ja Tallinna linna vahel kinnistu subjektsuse määramise õiguspärasuse küsimuses on saanud riigikohtu lahendi.
«Varasematel aastatel on EELK taotlenud õigusvastaselt võõrandatud kinnistut koos Niguliste kirikuhoone ja varadega tagasi enda omandisse. Kuna selle sooviga ei ole läbirääkimiste käigus kultuuriministeeriumiga jõutud edasi hoolimata sellest, et kõik peaministrid on väljendanud oma toetust objekti tagastamisele, on EELK väljendanud paari aasta eest oma leppimist õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimisega,» kirjutas Viilma.
EELK pakkus ka 2013. aasta lõpus kultuuriministeeriumile omapoolse nägemuse kogu vara õiglasest kompensatsiooni summast.
«Summa, mis arvesse võttes kõiki meile teadaolevaid asjaolusid ja hindamiskriteeriume oleks objektiivselt õiglane, on suurusjärgus 37 miljonit eurot,» teatas Viilma.
Kultuuriminister pakkus kaks aastat hiljem, et kompensatsiooni summa suurusjärk võiks olla üle 70 korra vähem ehk 480 000 eurot.
«Selles suurusjärgus kompensatsioonisummaga ei saa EELK olla nõus mitte mingitel tingimustel. Arvestades objekti erilisust ja erandlikkust, soovime Niguliste kiriku kinnistu kompensatsioonisumma osas asuda vabariigi valitsusega läbirääkimistesse,» kinnitas Viilma.
Kirja lõpus avaldab Viilma lootust, et valitsus ja EELK suudavad Niguliste kiriku piinliku omandivaidluse kokkuleppe korras lahendada veel enne Eesti iseseisvuse taastamise 25. aastapäeva.
Kultuuriministeerium ei nõustu ettepanekuga sõlmida Eesti riigi ja EELK vahel kokkuleppe, mille järgi luteri kirik loobuks Niguliste kiriku tagastamise taotlusest ja riik maksaks selle eest hüvitist 37 057 358 eurot.
«Kultuuriministeerium lähtub sellest, et Niguliste on Eesti riigile oluline kultuuriobjekt, mis toimib aktiivselt tegutseva muuseumi ja kõrgetasemelise kontserdipaigana. Meenutame, et Teises maailmasõjas üle 70 protsendi ulatuses purustatud ajalooline Niguliste kirikuhoone taastati aastatel 1952–1984 riigi poolt spetsiaalselt muuseumi erinõudeid ning vajadusi silmas pidades,» põhjendas kultuuriministeeriumi kommunikatsioonijuht Meelis Kompus.
Kompus lisas, et toona rajati ka vajalikud täiendavad abiruumid keldrikorrustel, paigaldati muuseumi tegevuseks vajalikud kommunikatsioonisüsteemid ning valmistati inventar muuseumi sisustuseks. 1984. aastal publikule avatud Niguliste muuseumis loodi tingimused vanema unikaalse kirikukunsti ja kirikuarhitektuuri säilitamiseks ja eksponeerimiseks.
Kultuuriministeerium lähtub kompensatsiooni arvutamisel omandireformi aluste seadusele. Kompus märgib, et seaduse järgi tuleks Niguliste 3 kui oluline kultuuriobjekt jätta tagastamata.
Tagastama jätmise korral on rajatisel õigus saada sama seaduse alusel hüvitist. Hoone eest määratav kompensatsioon sõltub hoone kubatuurist. Hindenorm on 9,59 EUR/m3.
Arvutuskäik. Ehitisregistri andmete järgi on Niguliste kiriku kubatuur 40 130 m3, mille järgi oleks kompensatsiooni suuruseks 384 716 eurot, lisandub maa eest määratav kompensatsioon, mis hinnanguliselt on 90 000–100 000 eurot.
«Tegemist on muinsuskaitsealuse objektiga, mida ei saa lammutada, et selle asemel midagi muud ehitada. Seetõttu ei ole näiteks krundi turuväärtuse taustal antavad hinnangud sugugi asjakohased,» nentis Kompus.
EELK põhjendab kõrget hinda muu hulgas kirikus olevate kunstiväärtustega. «Kirikus eksponeeritavad varad on meie rahvuslikud väärtused, seega hindamatud,» kommenteeris Kompus.
Sama leidis ka kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa, kes ütles «Aktuaalsele kaamerale», et selliseid kunstiteoseid nagu altarid ja «Surmatants» rahvusvahelistel oksjonitel lihtsalt ei liigu ja nende müümise üle me ei arutle.
Kultuuriministeerium tõi välja, et Niguliste kunstiteoste säilitamiseks kulub aastas ligikaudu 400 000 eurot.
2014. aasta eelarves oli üldkulutuste tarbeks ette nähtud 240 000 eurot ja Niguliste kuraatorite ja konservaatorite palgakuludeks (uurimistöö, iganädalased kunstiteoste seisukorra monitooringuid, vajadusel konserveerimine) 100 982 eurot. Aastatel 2006–2014 on riik eraldanud Nigulistele investeeringute tarbeks kokku üle miljoni euro.
Kultuuriminister Indrek Saar läheb peatselt valitsusse ettepanekuga jätta hoone luteri kirikule tagastamata.