Loomeliidud nõuavad lauluväljaku planeeringu menetluse peatamist

Tallinna lauluväljak. Foto: Sander Ilvest

18 loomeliitu saatsid Tallinna linnavalitsusele pöördumise, milles väljendavad muret Tallinna Lauluväljaku tuleviku suhtes ning nõuavad praegu algatatud detailplaneeringu menetluse peatamist, sest see ei arvesta piisavalt laulupidude vajadusega.

Loomeliitude kinnituse on nad suure murega jälginud arenguid Tallinna Lauluväljakul ja selle lähiümbruses. «Praeguseks on lauluväljaku territooriumi renoveerimis- ja rekonstrueerimisvajadus saavutanud kriitilise piiri ning vajaks kiiremas korras lauluväljaku juhtfunktsioonist ehk laulupidude korraldamisest lähtuvalt tänapäevast arhitektuurset terviklahendust. See peab tagama rohkearvulise publiku ja esinejate ohutu viibimise väljakul meie rahvusliku uhkuse tipphetkedel,» seisab pöördumises.

Allakirjutanute hinnangul tuleb lauluväljaku lähiümbruse planeerimisel lähtuda keskmiselt iga kahe-kolme aasta järel toimuva suursündmuse vajaduste ning otsese ja kaudse mõjuga sellele piirkonnale tervikuna. «Hetkel Tallinna linnavalitsuses kehtestamist ootav lauluväljaku detailplaneering ei lähtu väljaku juhtfunktsioonist ning on igas mõttes juba enne kehtestamist vananenud ega vasta tänastele arenguvajadustele,» rõhutavad allakirjutanud.

Loomeliidud panevad ette peatada praegune algatatud detailplaneeringu menetlus, luua lauluväljaku arhitektuuriline terviklahendus territooriumi juhtfunktsioonist lähtudes ning sõnastada lauluväljaku territooriumiga piirnevate alade planeeringute menetlemisel tingimused, mis arvestaksid laulupeo vajadustega.

Loomeliitude hinnangul tuleb tagada Tallinna Lauluväljaku edasiarendamine lähtudes selle juhtfunktsioonist ehk laulupeo korraldamisest ning kaasata arendusprotsessi laulupidude korraldamisega seotud organisatsioonid ning Eesti Arhitektide Liidu esindajad. «Tuleb leida lahendused lauluväljakul hädavajalike renoveerimis- ja ehitustööde teostamiseks, sealhulgas on raadiotorni kapitaalremont, laulukaare laudise vahetus ja vajadusel kaarekonstruktsioonide kapitaalremont, kommunikatsioonikanalite loomine, laulukaare esise ala renoveerimine, kaasaegse multifunktsionaalse toitlustusala loomine,  saja tamme pargi korrastamine, laulupidude mälestusseina kaasajastamine ja palju muud,» seisab pöördumises.

Loomeliidud meenutavad, et Tallinna Lauluväljakul on sümboolne tähendus Eesti rahvuskultuuri ja laulupeotraditsiooni hoidmisel ning see on ehitatud ja loodud laulupidude jaoks. Alates 2003. aastast kuulub laulu- ja tantsupeotraditsioon unikaalse sündmusena UNESCO vaimse maailmapärandi nimekirja.

Pöördumisele on alla kirjutanud Eesti Meestelaulu Seltsi, Eesti Naislaulu Seltsi, Eesti Segakooride Liidu, Eesti Kammerkooride Liidu, Eesti Koorijuhtide Liidu, Eesti Muusikaõpetajate Liidu, Eesti Puhkpillimuusika Ühingu, Eesti Sümfooniaorkestrite Liidu, Eesti Heliloojate Liidu, Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Muusikakoolide Liidu, Eesti Teatriliidu, Eesti Muusika Nõukogu, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli, Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Eesti Kontserdi ning Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA esindajad.