Postimees teeb 26. mail otseülekande Eesti Keele Instituudi korraldatavast selge kommunikatsiooni seminarist.
Postimees teeb otseülekande selge kommunikatsiooni seminarist
Selge kommunikatsioon koosneb selgest keelest, infodisainist, kasutatavusest ja sihtturundusest. Need on terviku osad, mis aitavad luua kasutajast lähtuvaid ja selgeid infosõnumeid. Selge kommunikatsiooni seminar pakubki ülevaadet neist eri osadest.
Me kõik puutume iga päev kokku mitmesuguse infoga, mille põhjal peame tegema otsuseid ja valikuid. Milliseid muutusi ja üllatusi meid ümbritsevad sõnumid on kaasa toonud, selle kohta toovad avaettekandes näiteid seminari korraldajad Katrin Hallik ja Katre Kasemets Eesti Keele Instituudist.
Kui tihti me mõtleme, mis on meie sõnumi eesmärk ehk mida me tahame saavutada? Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi professor Martin Ehala kõneleb suhtluse eesmärkidest ning tekstiloome alustest arusaadavuse seisukohast lähtudes.
Hea infodisain juhib tähelepanu teabele, mitte selle kujundusele. Kuidas infodisain meie mõtteid ja tegusid suunab, teab rääkida disainer Tanel Kärp.
Erinevatel juhtudel toimivad aga erinevad infosõnumid. Kasutajakogemuse asjatundja ja konsultant Hegle Sarapuu annab nõu, kuidas luua toimivat sõnumit.
Paljud Eesti asutused püüdlevad selgema suhtluse poole. Nii ka maksu- ja tolliamet. Teeninduskorralduse osakonna juhataja Rivo Reitmann viskab oma ettekande pealkirjas õhku küsimuse «Selge keel seadusest kõrgemal?».
Kommunikatsioonikonsultant Raul Rebane lõpetab seminari mõtisklusega vanasõnadesse peidetud info üle.
Kava
10.00–10.20 Infosõnumid meie ümber - Katrin Hallik, Katre Kasemets
10.20–10.50 Kuidas teha end arusaadavaks? Tekstiloome alused - Martin Ehala
10.50–11.20 Kuidas infodisain suunab meie mõtteid ja tegusid - Tanel Kärp
11.20–11.30 Vaheaeg
11.30–12.00 Kuidas luua kliendile sõnum, mis toimib - Hegle Sarapuu
12.00–12.30 Selge keel seadusest kõrgemal? - Rivo Reitmann
12.30–13.10 Vanasõnad kui infopomm - Raul Rebane