/nginx/o/2016/05/25/5430987t1h675e.jpg)
President Toomas Hendrik Ilves külastas Stanfordi Ülikooli politoloogia professori ja endise USA Moskva suursaadiku Michael McFauli kutsel, kes palus Eesti riigipea kõnelema tudengitele ja õppejõududele Euroopa ees seisvatest väljakutsetest.
President Ilves Stanfordi Ülikoolis: Euroopa Liidu möödunud kriisid on pisipeavalu võrreldes tänastega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
President Ilvest tervitas Stanfordi ülikoolis USA endine välisminister Condoleezza Rice, kellega neil tekkis tihedam side 2007. aasta aprillikuu sündmuste ajal, kui Rice korduvalt Tallinnasse helistas.
President rääkis üliõpilastele, et möödunud kriisid paistavad olevat pisipeavalud selle kõrval, millega täna peame Euroopa Liidus rinda pistma.
Ilves kõneles ka muutustest Euroopa parteipoliitilisel maastikul ning arutles referendumi kui demokraatia olulise tööriista kasutamise üle. «Rahvahääletusi tuleb hoolikalt ja läbimõeldult kasutada. Oleme näinud, kuidas hääletuskastide juures võib juhtuda nii, et rahvas ei vasta mitte valitsuse püstitatud küsimusele, vaid reageerib sootuks muudele muredele.»
Rändekriisil peatudes möönis Eesti riigipea, et see on olnud Euroopa Liidule tõsine katsumus ja solidaarsuse proovikivi. Ta meenutas, et solidaarsus ei tähenda vaid toetusi liikmesriikidele taristu ehitamiseks või põllumajanduse, hariduse ja teadustegevuse toetamiseks. Solidaarsus tähendab ka seda, et jagatakse koormat nendega, kelle õlgadele langeb suurem raskus sõjapõgenike vastuvõtmisel. «Selles küsimuses on meil, Euroopa Liidu liikmesmaadel, ees veel palju keerulisi arutelusid nii riikide vahel kui ka igaühel oma avalikkustega,» ütles president.
Rääkides EL-i suhetest Venemaaga, arvas Eesti riigipea, et suvel uuendab EL ühiselt sanktsioonide pikendamist Vene riigiaparaadi suhtes. «Venemaa käitumine on muutnud julgeolekupoliitilist mõtlemist Läänes. Seda ilmestab ka asjaolu, et avalikkuse toetus NATOle on Läänemere piirkonna mõnedes riikides oluliselt kasvanud,» nentis president.
Vastusena küsimusele heidutuspoliitika olulisusest ütles president Ilves, et heidutus 21. sajandil ei pruugi olla vaid sõjaline - heidutusena võivad edukalt töötada ka majanduslikud hoovad.