/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2015/01/19/3691065t1h06be.jpg)
2018. aastast kehtima hakkav uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus peaks justiitsministeeriumi kinnitusel ära hoidma sellised ebameeldivad olukorrad, millesse sattus mitu aastat tagasi teiste seas ka tuntud laulja ja näitleja Lauri Liiv.
Ministeerium: seadusmuudatuse järel ei saaks tekkida sellist olukorda, nagu Lauri Liivil
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinnas Pärnu mnt 133 kortermajas elavale Lauri Liivile ja veel kahele sama maja elanikule potsatas 2013. aasta veebruaris postkasti enam kui 100 000 eurone võlanõue, kirjutas eile linnavalitsuse ajaleht Pealinn. Kirjast selgus, et nad polnud tasunud kolm aastat Swedbankist võetud laenu osamakseid ja pank oli nad selle eest kohtusse andnud.
Hagis nõuti kolmelt korteriomanikult koos viivistega solidaarselt 135 776 eurot. See võlg oli väidetavalt tekkinud Swedbankilt võetud laenust, mille korteriomanike ühistu oli võtnud oma maja kordategemiseks. Tegelikult oli kortermajas küll 32 korterit ja maja remont puudutas ühtviisi kõiki korteriomanikke, kuid seadus on lihtsalt selline, et laenuandja sai ise otsustada, kellelt ta laenu tagasi nõudma hakkab. Ei Liiv ega tema väitel ka ükski teine majaelanik polnud Swedbankilt laenu võtmisest kuulnudki, rääkimata siis veel laenamisest.
Niisiis said elanikud nii suurest võlast kuuldes nagu puuga pähe, sest kuigi hagi saadeti vaid kolmele korteriomanikule, võisid need omakorda hakata raha sisse nõudma kõigilt ülejäänutelt. Korteriomanike vastas seisis peale Swedbanki ka sihtasutus KredEx kui laenu käendaja.
Kolm korteriomanikku on tänaseks päevaks läbi käinud kõik kohtuastmed riigikohtuni välja ja tänavu kevadel, pärast pikka kohtulahingut, said Pärnu mnt 133 korteriomanikud lõpliku võidu Eesti äriilma rikaste ja ilusate üle.
Justiitsministeerium on kohtulahendiga tutvunud, kuid ei saa vaidluse sisu kommenteerida.
Küll selgitas justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler Kai Härmand, mida õigupoolest solidaarvõlg tähendab. «See tähendab, et kohustus on võetud kõikide võlgnikeks olevate isikute poolt ühiselt, näiteks juhul, kui pank sõlmib kõigi korteriomanikega laenulepingu kortermaja renoveerimiseks. Kui tegemist on solidaarvõlgnikega, võib võlausaldaja valida, kas ta nõuab kohustuse täitmist kõigilt võlgnikelt või ainult mõnelt võlgnikult.»
Ministeerium on uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse loomisel arvestanud, et kui ühe korteriomaniku vastu esitatakse nõue, mille solidaarvõlgnikeks võiksid olla ka kõik teised korteriomanikud, siis võib see korteriomaniku jaoks olla väga koormavate tagajärgedega.
Seetõttu ei saa sellist olukorda enam 1. jaanuarist 2018 väga lihtsalt tekkida. Nimelt on uues seaduses korteriomanike vastutus kujundatud ühingu kaudu ehk siis kõik vastutavad koos ja võlanõue tuleb esitada korteriühistule.