/nginx/o/2008/12/15/105572t1h0c9a.jpg)
Eesti kirikute nõukogu esindajad tutvustasid teisipäeval peaminister Andrus Ansipile religioonisotsioloogilise uuringu «Elust, usust ja usuelust 2010» tulemusi ja nentisid, et organiseerunud religioossete liikumiste roll inimeste elus on kümme aastaga vähenenud.
Eesti kirikute nõukogu president, piiskop Einar Soone tänas valitsuse pressiesindaja teatel valitsust rahalise toetuse eest kirikute nõukogule ja selle liikmeskirikutele, mille maht ei vähenenud ka kriisi ajal.
2010. aasta tegemistest märkis Soone ära religioonisotsioloogilise uuringu «Elust, usust ja usuelust 2010» ning töö eetika ja eluväärtuste valdkonnas.
Uuring «Elust, usust ja usuelust 2010» oli omalaadsete seas juba neljas. Kirikute nõukogu projektijuht Eerik Jõks ütles viimast uuringut kommenteerides, et Eestimaa inimesed on küll avatud vaimsetele otsingutele, aga organiseerunud religioossetel liikumistel ei ole selles nii suurt rolli kui kümme aastat tagasi.
Samas arvas Jõks, et sedavõrd keerulise nähtuse nagu inimeste religioossuse selgitamiseks oleks vajalik kaasata religioonipsühholooge ja –antropolooge, ajaloolasi ja kultuuriajaloolasi ning usuteaduse spetsialiste. Jõksi arvates tuleks kaaluda sellistest spetsialistidest koosneva uurimisrühma moodustamist mõne kõrgkooli juurde.
Ansipi sõnul on tervitatav, et kirik mängib Eesti ühiskonnas laiemat rolli ega piirdu vaid religioossete toimingutega. Ta tõi näiteks abi osutamise raskustesse sattunud inimestele, seisukohavõtud paljudes eetikaküsimustes jne. Sakraalruume kasutatakse kontsertide toimumispaigana üle kogu riigi.
«Kirik teeb tänuväärset tööd kõikjal Eestis,» ütles Ansip. «Ilma selle tööta oleks elu märksa vaesem.»
Käesoleval aastal on kirikute nõukogul koostöös justiitsministeeriumiga kavas käivitada tugiisikusüsteemi loomine vanglast tähtaegselt vabanenutele.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)