/nginx/o/2008/09/14/74312t1h6a32.jpg)
/nginx/o/2010/03/26/338288t1h103e.jpg)
Politoloog Iivi Anna Masso ütles ETV saates «Vabariigi kodanikud», et ootab, et valimiste eel räägitaks rohkem asjast.
Masso: tahaks, et räägitaks rohkem asjast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Väga tore oleks, kui räägitakse ka asjast. Mis saab Eestist, majandusest, töötusest, haldusreformist, haridusest. Palju rohkem tahaks fookust nendele küsimustele, et mis siis ikka tegema hakatakse,» sõnas Masso.
Sotsioloog Andrus Saar nõustus Massoga nin ütles, et majanduse ja perekonna temaatika on praegu kõige olulisem. «Töötus on ikkagi väga kõrge ja kasvab. Üleüldine kindlustunne riigi tuleviku suhtes on halb.»
«Talendid ei tule siia niisama tagasi, sest mikrokliima on halb. Inimesed ei tea, mis hakkab olema viie aasta pärast,» lisas Saar.
Ajakirjanik Ainar Ruussaar on aga tekkinud intriigidega väga rahul. «Ma olen valijana ja ajakirjanikuna rahul, et on enne valimis palju intriige. Enam ei ole võimalusi probleemide ignoreerimiseks.»
Masso sõnas, et kui inimesed loodavad, et erakondade kadumisega kaovad tülikad ja hierarhilised võimustruktuurid, siis nad eksivad. «Võim on nagunii kuskil. Kui ta ei oleks erakondades, siis on ta kuskil mujal.»
Masso erakondi kaotama ei läheks ja arvas, selleks ei ole ka mingit vajadust. «See, palju võimekaid inimesi pürgib poliitikasse, aga ei taha erakondadesse minna, tähendab midagi, mille pärast tuleks erakondadel vaadata peeglisse.»
Rahvas nõuab muutust
Saare sõnul on viimasel ajal kommentaariumites toimunud huvitav muutus «Väga paljud inimesed räägivad tõesti igasgusugest muutustest, mis on vaja teha. Niisama sõimu on ka, aga see hakkab vähenema ja mingisugune jõuetuse tunne on. Inimesed tahavad, et neist midagi sõltuks. See partokraatia mõõt on täis.»
Masso meenutas veel paari kuu tagust Küllike Roovälja kirjutist sellest, et peavoolu meedia hakkab paiguti peldikuseina moodi välja nägema. «See viis, kuidas praegu nendest asjadest räägitakse meenutab väga Delfi kommentaariumit. Mulle tundub, et selline argumentatsiooni tase või viis, mida on kommentaariumites sellisel viisil koguaeg olnud on jõudnud juhtkirjadesse ja meediasse.»