/nginx/o/2015/07/28/4328787t1h6441.jpg)
Eelmisel aastal laekus Keskkonnaametile suurkiskjate tekitatud kahjude hüvitamiseks 282 taotlust 188-lt erinevalt kahjusaajalt. Kõige sagedamini murdsid hundid lambaid – mullu murti Eestis 951 lammast.
Näljased soed ja mesikäpad läksid riigile maksma üle 200 000 euro
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lisaks murdsid hundid üksikuid vasikaid, kodukitsesid ja koeri. Pruunkarud rüüstasid 2015. aastal 288 mesitaru, lisaks murti mõned veised ja lambad.
Ilveste arvukus on Eestis endiselt madal ning see kajastub ka nende tekitatud tagasihoidlikes kahjustustes. Võrreldes möödunud aastatega on huntide murtud kariloomade arv jäänud samaväärsele tasemele, pruunkarude rüüstatud mesitarude arv on veidi kasvanud ning ilveste tekitatud kahjustused on jätkuvalt harvad.
«Hüvitamisest huvitatud loomaomanik peaks suurkiskjate tekitatud kahjustusest põllumajandus- või lemmikloomale teavitama Keskkonnaametit, kes hindab seejärel kohapeal kahju suurust. Suurkiskjate tekitatud kahjud hüvitatakse kahjusaaja taotluse ja hindamisakti alusel järgneva kalendriaasta alguses,» ütles Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.
Riik toetab elektrikarjuse paigaldamist
Oma karja ja tarude kaitsmiseks tehtud kulutustest hüvitab Keskkonnaamet 50 protsenti. 2015. aastal esitasid 43 karjakasvatajat taotluse suurkiskjate kahjustuste ennetusmeetmete hüvitamiseks ning nende tehtud kulutused hüvitati 55 191 euro ulatuses. Peamiselt rajati karjamaid ja mesilaid piiravaid elektritarasid, samuti soetati karjavalvekoeri.
«Suurkiskjad on Eesti looduse osa ja meie põlislooduse hea tervise indikaatorid. Igasuguse põllumajandustegevuse juures tuleb arvestada, et metsloomad püüavad vähese vaevaga oma toidu kätte saada ning inimese vara kasutamine tuleb neile teha võimalikult keeruliseks. Kiskjakahjude esinemiskohad osutavad meile, kus asuvad suurkiskjatele sobilikud elupaigad ning milline on metsloomade loodusliku saagi ja kariloomade kättesaadavus,» ütles Talvi.
Looduskaitseseadusest ja Euroopa Liidu regulatsioonidest lähtudes hüvitatakse põllumajandustoodete esmatootjatele pruunkaru, hundi ja ilvese tekitatud kahjud ning kahjustuste ennetamiseks rakendatud abinõudele tehtud kulutused. Suurkiskjate tekitatud kahju hüvitatakse täiel määral, kahjusaaja kanda jääb seaduses ettenähtud omavastutuse osa 64-128 eurot aasta kahjude kohta.