Endine õiguskantsler ja praegune vandeadvokaat Allar Jõks teatas täna pressikonverentsil, et on valmis kandideerima Eesti presidendiks.
Allar Jõks teatas valmisolekust kandideerida presidendiks (6)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jõks ütles pressikonverentsil, et ei tolereeri poliitilist kultuuri, mis on seotud kirikuraha või kilekotipoliitikaga, ning kinnitas, et teeks presidendina kõik endast oleneva, et Eesti õiguskorda teadlikult ignoreerivaid või eitavaid inimesi võimule mitte lubada.
Jõks nimetas märksõnadena väärikust, vabadust ja vastutust. Muu hulgas lubas ta presidendina väga vastutustundlikult, kuid samas jõuliselt kasutada presidendile antud võimalust jätta seadus välja kuulutamata, kui selle ettevalmistamisel on lähtutud kas usust või veendumusest ja mitte teadmispõhisusest.
Samuti ütles Jõks, et kaaluks valituks osutudes tõsiselt põhiseaduse muutmise algatamist, et lihtsustada rahva kaasamist rahvahääletustel. Rahvahääletused nõuaksid tema sõnul otsuste paremat selgitamist, võimaldaksid kanaliseerida pingeid ja kasvataksid valijates vastutustunnet.
Praegune kord, mille kohaselt toob rahvahääletusele pandava eelnõu läbikukkumine kaasa erakorralised valimised, on tema sõnul liiga range ja see on ka põhjus, miks 24 aasta jooksul on rahvahääletust korraldatud ainult kaks korda: põhiseaduse vastuvõtmisel ja Euroopa Liitu astumisel.
Jõks ütles ajakirjanike küsimustele vastates, et ükski erakond ei ole talle seni toetust avaldanud, kuid ta pole ühegi erakonnaga veel ka kohtunud. Laupäeval tutvustab ta oma vaateid Vabaerakonna liikmetele ja loodab, et saab lähiajal võimaluse kohtuda poliitikutega ka teistest parteidest.
Reformierakonna juhatusse kuuluv Rein Lang oli enne pressikonverentsi Vikerraadio uudistele antud kommentaaris Jõksi võimaliku kandideerimise suhtes kriitiline ning kahtles muu hulgas tema välis- ja kaitsepoliitika alases kompetentsuses. Jõks ütles pressikonverentsil, et ei tea, miks võttis Lang põhiseadusest välja vaid ühe lõigu. Tema sõnul ei tule põhiseadusest välja, et president peaks olema kas ametisolev või endine välis- või kaitseminister.
Jõksi toetuseks tegid täna avaliku pöördumise 14 ühiskonnategelast, kes märkisid, et riigipea ei saa olla pelgalt ühe erakonna lemmik ega tagatubade projekt. Nende sõnul peab president olema suveräänse ja vaba Eesti liider, kel on ühiskonnas laiapõhjaline toetus ning soov ja võime inimesi ühendada.
«Ta peab olema seda võimet ka tõestanud. Sildistamine ja oponentide alandamine peab jääma minevikku. Kõigil on ja peab olema võimalus ühiskonnas osaleda ja kaasa rääkida. Oleme väike riik ja iga inimene on tähtis,» kirjutasid Andrei Sõritsa, Annika Uudelepp, Jaan Pillesaar, Joel Volkov, Jüri Käo, Jüri Saar, Mall Hellam, Mihhail Lotman, Peeter Volkonski, Raivo Vare, Rein Einasto, Teet Reedi, Terje Kross ja Tiit Ojasoo.
Nende hinnangul on Jõks näidanud oma suveräänse ja iseseisva mõtlemise ja tegutsemisega selgroogu ühiskondlikes debattides. «Tal on julgust avada tundlikke teemasid. Eesti president peab kaitsma põhiseadust, ühendama rahvast ja olema õiglane. Allar Jõks on seda teinud nii kohtunikuna, õiguskantslerina kui ka hiljem advokaadina töötades,» märkisid pöördumisele allakirjutanud, kes ühtlasi kutsusid riigikogus esindatud erakondi Jõksi kandidatuuri toetama.
Parlamendis toimub presidendivalimiste esimene voor 30. augustil.