Lauri Liiv seljatas kohtus hiigelsummat nõudnud Swedbanki

Lauri Liiv. Foto: Alar Truu/Õhtuleht

«Lõin ühel hommikul oma arvuti kirjakasti lahti ja sealt vaatas vastu üllatus – et minu vastu on esitatud hagi ja saadetud kohtukutse,» meenutas tuntud laulja Lauri Liiv, kuidas Swedbank üritas temalt ja tema majakaaslastelt üle 100 000 euro välja pressida.

Liiv ega ükski teine majaelanik polnud Swedbankilt laenu võtmisest kuulnudki. «See kiri tuli minu jaoks täiesti lambist, pealegi oli tegemist nii suure summaga. See lõi ikka mõneks ajaks päris korralikult rivist välja. Otsustasime kohe, et lihtsalt me alla ei anna ja võtame kohtulahingu vastu,» rääkis Liiv linnavalitsuse ajalehele Pealinn.

Tallinnas Pärnu mnt 133 kortermajas elavale lauljale ja näitlejale Lauri Liivile ning veel kahele sama maja elanikule potsatas 2013. aasta veebruaris postkasti enam kui 100 000-eurone võlanõue. Sellega kaasas olnud kirjast said nad teada, et nad polnud tasunud kolm aastat Swedbankist võetud laenu osamakseid ja pank oli nad selle eest kohtusse andnud. «Lõin Rootsis ühel hommikul oma kirjakasti arvutis lahti ja sealt vaatas selline üllatus vastu, et minu vastu on esitatud hagi ja saadetud kohtukutse,» kirjeldas Liiv. «See kiri tuli minu jaoks täiesti lambist ja tegelikult ei tulnud mulle mitte midagi meelde, millega võiks see seotud olla. Pealegi oli tegemist nii suure summaga. See lõi ikka mõneks ajaks päris korralikult rivist välja. Kogu aeg oli see asi nagu kuklas.»

Hagis nõuti kolmelt korteriomanikult koos viivistega solidaarselt 135 776,8 eurot. See võlg oli väidetavalt tekkinud Swedbankilt võetud laenust, mille korteriomanike ühistu oli võtnud oma maja kordategemiseks. Tegelikult oli kortermajas küll 32 korterit ja maja remont puudutas ühtviisi kõiki korteriomanikke, kuid seadus on lihtsalt selline, et laenuandja sai ise otsustada, kellelt ta laenu tagasi nõudma hakkab. Ei Liiv ega tema väitel ka ükski teine majaelanik polnud Swedbankilt laenu võtmisest kuulnudki, rääkimata siis veel laenamisest. Liiv meenutas, kuidas maja toonane haldur Peeter Ulpus käis korterite uste taga mingeid allkirju kogumas. «BREM-i esindaja esitas mulle allkirja andmiseks ühe paberi ja küsis, kas ma olen sellega nõus, et majas hakatakse remonti tegema. Ma andsingi rumala peaga allkirja,» meenutas Liiv. «Hiljem on väidetud, et allkiri olla tähendanud, et ma olen nõus laenu võtmisega, kuid sellest ei olnud üldse juttu. Öeldi hoopis, et raha remondiks võetakse remondifondist.»

Niisiis said elanikud nii suurest võlast kuuldes nagu puuga pähe, sest kuigi hagi saadeti vaid kolmele korteriomanikule, võisid need omakorda hakata raha sisse nõudma kõigilt ülejäänutelt. Korteriomanike vastas seisis nüüd peale Swedbanki ka sihtasutus KredEx kui laenu käendaja. Viimaste taotlusel kaasati protsessi ka osaühing Brem Kinnisvarahooldus, keda asus esindama tippadvokaadi Aivar Pilve büroo.

Majaelanikud palkasid ennast esindama vandeadvokaat Enno Heringsoni, kellel oli sarnaste kohtuasjade ka varem kokkupuutumist olnud, ja asusid asja uurima. «Majarahva ja advokaadiga otsustasime kohe, et lihtsalt me alla ei anna ja võtame kohtulahingu vastu,» meenutas Liiv. Vandeadvokaat Heringson ja korteriomanikud kontrollisid ka allkirjad üle ja lasid teha nende ekspertiisi. Selgus, et ka siin asjad ei klapi. Üks allkirja andnutest oleks pidanud olema surnud, teine ei olnud kinnistusraamatu järgi üldse omanik, kolmandal allkirjal oli kolmas viga.

Kolm korteriomanikku on tänaseks päevaks läbi käinud kõik kohtuastmed riigikohtuni välja ja tänavu kevadel, pärast pikka kohtulahingut, said korteriomanikud, tavalised inimesed meie hulgast, lõpliku võidu Eesti äriilma rikaste ja ilusate üle. «Ega me isegi selle võimalikkust algul päriselt uskunud,» ütles Liiv.

Pärnu mnt 133 korteriomanike kohtuvõit tähendab ühtlasi seda, et laenuandja Swedbank ja laenu käendaja KredEx peavad saamata jäänud raha nüüd kelleltki teiselt küsima. Juba ongi mõlemad kahjusaajad asunud raha tagasi nõudma BREM Kinnisvarahoolduselt.