/nginx/o/2016/01/21/4892725t1hb61e.jpg)
Iga järgnev haridustase suurendab küll sissetulekut, kuid töökogemus annab rohkem palgalisa ning õppesuund eristab palka enam kui õppetase, selgus haridus- ja teadusministeeriumi analüüsist.
Analüüs: palk sõltub rohkem õppesuunast kui -tasemest (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haridus- ja teadusministeeriumi analüüsiosakonna juhataja Aune Valgu sõnul näitab analüüs selgelt, et õppida ja töökogemusi omandada on kasulik. «Iga järgnev haridustase suurendab selgelt sissetulekut, samuti on oluline vahe äsja lõpetanute ja üheksa aastat tagasi hariduse omandanute palgas,» lausus Valk.
HTM avalikustas 2005-2013 aastatel kutse- ja kõrghariduse lõpetajate hõive ja palgaandmed koolide ja õppesuundade lõikes ning koostas andmetel põhineva analüüsi omandatud hariduse seostest edukusega tööturul.
Analüüsi põhijäreldused
Iga järgnev haridustase kasvatab sissetulekut. Kutseharidus annab võrreldes põhiharidusega ca 25 protsenti kõrgema sissetuleku, kõrghariduse omandamine võrreldes kutseharidusega ning doktorikraad võrreldes bakalaureusekraadiga tasub end samuti ära.
Kui vahetult peale lõpetamist on kutsekesk- ja rakenduskõrgharidus tulusam vastavalt gümnaasiumis omandatud keskharidusest ja bakalaureuseõppest, siis töökogemuse lisandudes erinevus taandub või muutub isegi vastupidiseks.
Õppesuund eristab palka enam kui õppetase. Kõrghariduse tasemel on lõpetajate töine sissetulek õppesuundade lõikes varieeruv 800 eurost 1700 euroni, st keskmiselt madalamat sissetulekut saanud kunstide õppesuuna lõpetajate sissetulek on 53 protsenti madalam kui kõrgeimat sissetulekut saanud arvutiteaduse õppesuuna lõpetanutel. Kutsehariduse tasemel varieerusid keskmised sissetulekud 620 eurost kuni 1130 euroni.
Tehnika-alad ja arvutiteadused on kõigil haridustasemetel kõrgema sissetulekuga. Oluline on jätkata kasvuvaldkondade eelisarendamist ning loodus- ja täppisteaduste erialade populariseerimist.
10 protsenti erialase haridusega noortest on Eesti tööturult eemal. 8,5 protsenti erialase haridusega inimestest (12 600 inimest) on Eestis tööturult eemale jäänud, st nad ei õpi, ei tööta, ei ole töötud, ei saa lapsetoetust ega ole kaitseväes.
Lisaks viibis 2014. aasta seisuga rahvastikuregistri andmetel välismaal 3,7 protsenti (5 400 inimest) aastatel 2005-2013 kutse- või kõrghariduse lõpetajatest (kokku 147 000 inimest).
Valk kutsub neid, kes ise edasi õppimise valikuid teevad või neid suunavad ning teisi huvilisi täpsemaid andmeid uurima haridusstatistika veebist www.HaridusSilm.ee.