/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2014/09/07/3329129t1hb363.jpg)
Eesti meremuuseumil on juba umbes 17 aastat olemas jäälõhkuja Suur Tõll puidust teki tarvis tammelauad, kuid muuseumi direktori Urmas Dreseni sõnul pole senini teada, millal ajaloolisele laevale puidust tekki panema saaks hakata.
Suure Tõllu tekilauad ootavad paigaldamist juba 17 aastat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Plangud on alles ja neist tõenäoliselt piisab vööri- või ahtriosa tegemiseks,» ütles Dresen BNSile. «Plaanid on olemas, aga meil lihtsalt pole jõudu. Praegu suuname teraviku kogehallile ja teistele projektidele ning Suure Tõllu tekiga tuleb veel oodata.»
Dreseni sõnul on tammelauad staabeldatud muuseumi territooriumil telliskividest fondihoidla ees sinakashalli kile all. «Kõik, mis me aastate eest ostsime, on olemas ja ootavad seda aega, millal me jaksame pihta hakata. Suure Tõllu remondi peale panime äsja palju raha, aga tekk jäi ikka panemata. Tekk on väga oluline asi ja tõenäoliselt ta ka ükskord tuleb, aga seal oli palju muud teha,» rääkis meremuuseumi juht.
2003. aastal ütles Dresen BNSile, et tammeplangud läksid maksma 700 000 krooni, ehk 45 000 eurot ja teki monteerimine läheks maksma maksma ligi 1,2 miljonit krooni, ehk umbes 77 000 eurot.
Suure Tõllu tollase kapteni sõnul imbub läbi aluse terasteki laeva siseruumidesse niiskust, mis kahjustab oluliselt jäälõhkuja sisemust.
1914. aastal Stettenis ehitatud 74 meetri pikkune Suur Tõll on olnud bolševike ja soomlaste käes. Eesti sai laeva endale Tartu rahulepingu alusel. 1988. aastal toodi Suur Tõll Kroonlinnast Tallinna ja anti Eesti meremuuseumile.