Austria võimalik järgmine president on sünnijärgne Eesti kodanik

Austria presidendiks kandideeriv Alexander Van der Bellen. Foto: AFP / Scanpix

Täna Austrias presidendivalimiste otsustavas voorus riigipeaks kandideerival Alexander Van der Bellenil on tihe seos Eestiga ning mõlemad ta vanemad olid Eesti kodanikud.

Austria tänase presidendikandidaadi perekond põgenes 1919. aastal Venemaalt punase terrori eest Eestisse. Presidendikandidaadi isa tutvus Eestis ka praeguse presidendikandidaadi ema Almaga, kelle neiupõlvenimi oli Siebold.

Austria presidendikandidaadi Alexander Van der Belleni isal ja vanaisal oli samuti eesnimi Alexander. Austria poliitiku juured on Venemaal, kuhu tema esivanemad kolisid juba 18. sajandil. Tema vanaisa Alexander oli Pihkva kandis suurmaaomanik ja ta oli kohaliku suurmaaomanike esinduskogu ehk semstvo esimees, kirjutab Saksa ajaleht Die Zeit.

Austria presidendikandidaadi vanaisa alustas Eestis uut elu nime muutmisega. Kui saksa päritolu suguvõsa perekonnanimi oli algselt von der Bellen, siis Tartus lasi Alexander muuta perekonnanime hollandipäraseks, kuna ta kartis Venemaal võimule tulnud bolševikke ja soovis jälgi segada. Oma nime muutmise avalduses kirjutas mees, et ta soovib uue nimega rõhutada oma kodanlikku päritolu.

Austria riigipeaks pürgiva poliitiku isa Alexander Van der Bellen, asus 1920. aasate alguses Tartu ülikooli ja õppis seal majandust. Die Zeiti andmetel töötas presidendikandidaadi isa pärast ülikooli lõpetamist ühel Eesti saarel puiduekspordifirma juhina. 1930. aastate alguses kolis Van Der Bellen Tallinnasse ja asus tööle British Overseas Banki filiaalis, kus ta juhtis rahvusvaheliste laenude osakonda. 1934. aastal sai ta Eesti kodakondsuse.

Pärast punaarmee sissemarssi ja Eesti okupeerimist kaotas Van der Bellen peagi oma töö, kuna Briti pank sulges oma Tallinna filiaali. Oma saksa päritolu tõttu õnnestus Austria presidendikandidaadi isal 1941. aasta kevadel lahkuda Eestist Saksamaale. 1941. aasta märtsis sõitis perekond rongiga Tallinnast Ida-Preisimaale.

Alexander Van der Belleni vend, Austria presidendikandidaadi onu Konstantin jäi Eestisse. Arstina töötanud Konstantini tütar Irina on hiljem rääkinud, et tema isal oli hoolimata Eestisse jäämisest kirjutuslaua peale pandud valmis seljakott hädavajalikuga, kui peaks olema tarvis kiiresti põgeneda.

Eestist lahkunud Alexander Van der Bellen jõudis Saksamaale Würzburgi lähedale, Weneckisse, kus tal õnnestus leida tööd. Sealsamas sündis 18. jaanuaril 1944 ka Austria praegune presidendikandidaat Alexander.

Saksamaale ei saanud nad siiski kaua jääda. Pealetungiva Punaarmee eest põgenedes jõudsid nad lõpuks Austriasse Tirooli ja asusid elama Innsbrucki.

Kuigi Eesti oli okupeeritud, säilitasid praeguse presidendikandidaadi vanemad endale pikaks ajaks Eesti kodakondsuse. Hirm nõukogude võimu ees oli ta vanematel siiski kuni Austrias kestnud nõukogude okupatsiooni lõpuni.

Praegune presidendikandidaat on meenutanud, kuidas vanemate hirm nõukogude võimu ees ka temale üle kandus ja kuidas ta tegi kooliteel alati ringi, et mitte minna mööda nõukogude konsulaadist.

Alexandri vanemate kodune keel oli vene keel, kuid seda ei õppinud praegune presidendikandidaat kunagi selgeks.

Alexander Van der Belleni vanemad said Austria kodakondusse 1958. aastal. Presidendiks pürgival Alexander Van der Bellenil on võimalik taotleda endale Eesti passi, kuna seaduse järgi on 16. juuni 1940 seisuga Eesti kodakondsust omanud inimesed ja nende järeltulijad õigusjärgsed Eesti kodanikud.

Oma Eestisse jäänud sugulastega õnnestus Austria riigipea kandidaadil kohtuda alles pärast Nõukogude Liidu lagunemist, kui tema onu Konstantini tütar Irina käis Austrias. Irina elab praegu ühes Lõuna-Eesti külas.

Alexander van Der Bellen on oma onu Konstantini näinud ainult piltidelt. Ta on meenutanud, et Viinis Irinaga kohtudes tundis ta temas kohe ära oma onu, kuna neis on palju sarnaseid jooni.

Austrias algas täna hommikul presidendivalimiste otsustav voor, milles selgub, kas riigipeaks saab paremäärmusliku Vabaduspartei (FPÖ) kandidaat Norbert Hofer või Roheliste partei kandidaat majandusprofessor Alexander Van der Bellen. Hoferit toetas esimeses voorus 35,1 protsenti hääletanutest. Van der Bellen kogus 21,3 protsendi häältest.