/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2014/05/15/3030666t1h6188.jpg)
Ameerika Ühendriikides aprilli lõpus küberkuritegude eest pika vangistuse saanud Eesti kodanikust arvutispetsialist Vladimir Tšaštšin tahab karistust kanda kodumaal.
Küberkurjategija Tšaštšin tahab kanda karistust Eestis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tšaštšin esitas vastava taotluse justiitsministeeriumile. Otsuse, kas USAs mõistetud karistuse saab liita menetlusalusele Eestis mõistetud karistusosale, peab tegema Eesti kohus. Seejärel liiguvad kaasuse materjalid tagasi USAsse, kus sealsed ametivõimud peavad tegema otsuse süüdimõistetu karistuse kandmise asukoha kohta.
USA New Yorgi kohus mõistis aprilli lõpus Tšaštšini küberpettuse eest seitsmeks aastaks vangi. Karistuse määranud New Yorgi Manhattani ringkonnakohtunik Richard Kaplan nimetas petuskeemi erakordselt pööraseks.
Tšaštšin vabandas enne karistuse ettelugemist «rumaluse ja halva otsustusvõime» pärast. Praeguseks on arvutispetsialist oma karistusmäärast ligi viis aastat ära kandnud. Mullu juulis tunnistas ta end süüdi vandenõus arvutisse sissetungimiseks ja vandenõus internetipettuse toimepanemiseks. Kokku on talle esitatud 27 süüdistust.
Tšaštšin pani Kummituskliki ehk inglise keeles Ghost Click'i nime kandva programmiga miljoneid arvuteid endale raha teenima. Kohtupaberitest selgub, et Tšaštšin lõi 2002. aastal seaduslikult ettevõtte Rove Digital ning asus 2007. aastal kasutama seda veebis reklaamipettuse toimepanemiseks pärast pahavara saamist Venemaal asunud kaaslastelt.
Süüdistuse kohaselt nakatasid Tšaštšin ja tema kaasosalised 2007.-2011. aastani pahavaraga üle nelja miljoni arvuti enam kui 100 riigis. Pahavara võimaldas kontrollida nakatatud arvutite internetiseadeid, et suunata kasutajaid määratud lehtedele ja aadressidele või takistada teatud veebilehtede külastamist.
Samuti oli pahavaraga võimalik asendada veebilehtede sisu, sealhulgas reklaame ja linke. Kontrollides sel viisil nakatatud arvutite internetiliiklust, oli pahavara haldajatel võimalik suunata arvutite kasutajaid klikkima määratud reklaame, mille eest saadi tasu internetireklaami vahendamisega tegelevatelt äriühingutelt.
USA prokuröri Preet Bharara sõnul teenisid Tšaštšin ja tema kaaslased skeemi abil üle 14 miljoni dollari ebaseaduslikku tulu.
Prokuröride sõnul asus üle 500 000 nakatunud arvutitest Ühendriikides. Nende seas oli ka USA valitsusametite, muuhulgas Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA), haridusametkondade, mittetulundusühingute, ettevõtete ja üksikisikute arvuteid.