Lõppesid Narva Sõpruse silla remonttööd

Narva Sõpruse silla remonttööde lõpetamise tähistamine. Esiplaanil majandusminister Juhan Parts. Foto: Irina Tokareva

Narvas tähistati täna üle 1,7 miljoni euro ehk 27,3 miljoni krooni maksma läinud Sõpruse silla remonttööde lõpetamist, kogu raha silla remondiks tuli Eesti riigi eelarvest.

Majandus- ja kommunikatsioonimister Juhan Partsi sõnul on Narva silla remontimine hea näide sellest, et praktilise vajaduse korral suudavad kaks riiki koostööd teha. «Oleme tänulikud Vene võimudele igakülgse koostöö eest, et realiseerus logistiliselt keeruline projekt,» märkis Parts.

Maanteeameti peadirektori Tamur Tsäkko sõnul on töö tehtud hästi ja valminud õigeaegselt ning ta avaldas lootust, et lähima paarikümne aasta jooksul ei pea sillal suuremat remonti ette võtma. Tsäkko hinnangul polnud sild küll avariiolukorras, kuid vajas korralikku kapitaalremonti.

Sõpruse sild Narva jõel, mis on ühtlasi Eesti-Vene piiriületuskohaks, valmis praegusel kujul 1960. aastal.

1995. aastal parandas silda sillaehitusfirma AS VIA Pont, kuid tihenenud liiklussagedus ja suurenenud liikluskoormused viimasel kümnendil tingisid vajaduse määrata kindlaks silla tegelik seisukord. Aastatel 2006-2007 tehti sillale tehniline ülevaatus ja teostati ka tuukriuuringud, mille tulemusena jõuti järeldusele, et sild pole avariiolukorras, kuid on tugevalt amortiseerunud.

Remonttööde peaeesmärk oli sillakonstruktsioonide taastamine. Silla projektijärgne kandevõime ja laius remondi käigus ei muutunud, küll aga uuendati täielikult sillatekk ning avaehitise katend ja renoveeriti kõnniteed.

Remonditööde ajal liiklus sillal ei katkenud. Sõiduosa ja kõnniteede remont toimus pikisuunas poole silla kaupa ning sõidukite eesõiguse sillale sõitmiseks määras reguleeritav valgusfoor, mida juhiti Vene piiripunktist.

162 meetri pikkusel viieavalisel raudbetoonist Sõpruse sillal asub Eesti kõige suurema liiklussagedusega piiripunkt, mida läbib ööpäevas keskmiselt 10 000 inimest, 1000 sõiduautot, 150-200 veoautot ja 30-40 autobussi.

Silla remondi teostas peatöövõtjana sillaehitusettevõtte OÜ Tilts Eesti Filiaal ning tema koostööpartneritena Vene teede- ja sillaehitusfirma OAO Vologodavtodor, Läti ehitusfirma SIA EPRONS ning teedeehitusfirma Lemminkäinen Eesti AS.

Mullu mais alanud tööd lõpetati graafiku kohaselt aasta lõpuks.