/nginx/o/2015/08/26/4421811t1h7743.jpg)
Tallinna Sadama uurimiskomisjoni esimehe Artur Talviku sõnul on nii kaitsepolitsei, prokuratuur kui ka valitsus püüdnud näidata, et Tallinna Sadamas hakkas «pättuse tegemine juhatusest allapoole», kuid tegelikult toovat uurimiskomisjoni raport välja, et ka poliitikud on eksinud.
«Kui see korruptsioonikahtlus välja tuli ja inimesed arreteeriti, siis sellest ajast peale on nii kaitsepolitsei, prokuratuur kui ka valitsus üritanud näidata, et pättuse tegemine hakkas juhatusest allapoole,» rääkis Talvik Vikerraadio saates «Reporteritund». Tema sõnul näitab uurimiskomisjoni raport, et «palju on tegemist ka poliitilise vastutusega». «Või vastutuse puudumisega, ütleme siis niimoodi,» lisas Talvik.
«Ma ei kaitse neid kahtlusaluseid, kuigi ma mõlemat tunnet, aga see on hämmastav, kuidas Eesti riigi juhtimises koguaeg libisetakse vastutusest mööda,» ütles Talvik.
Kui Postimees palus Talvikult täpsustust, ütles ta, et ei saa seda teha enne 14. juunit, mil raportit avalikkusele tutvustatakse. Samas lisas ta, et peab eelkõige silmas läbipaistmatust selles osas, kes ja miks riigiettevõtte nõukokku on määratud. «Läbipaistmatus ka asjaajamisel. Salastatakse väga suuri summasid nagu laevade hind.»
Talvik rääkis Vikerraadio saates taaskord, et temale tundub veider, kuidas riigile kuuluv ettevõte teeb miljonitesse ulatuvaid oste, kuid hanke sisu salastatakse.
«Kui börsiettevõte Tallink ütleb täpselt, et me ostame sellise laeva sellise hinnaga. Kui hinnavahe oleks avalikustatud õigel ajal, siis oleks avalikkus ka tähelepanu pööranud, et nõukogu vaadake tõsisemalt lepingu sisse. Siis oleks suurem huvi tekkinud ja sealt oleks tulnud välja ka lapsused,» arvas Talvik.
«Äriseadustik ega riigihankeseadus ei võimalda kohelda riigiäri kuidagi teistmoodi kui tavalist äriühingut,» kommenteeris seepeale majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Merike Saks.
«See on ka kultuuri küsimus, võid ka olla palju avatum. Kui börsiettevõte tellib laeva, siis me teame neid hindu, aga millegipärast riigiettevõtte hindu me ei tea,» lisas Talvik.
«Riigiettevõte on täpselt samasugune äriühing kui riigile mitte kuuluv ettevõte. Riigiettevõte juhatus ja nõukogu ei saa käituda teistmoodi kui seaduses kirjas,» selgitas Saks.
Merike Saks tunnistas nädala algul Hiiu Lehele, et üks Tallinna Sadama poolt saarte ja mandri vaheliseks liikluseks tellitud parvlaev ei saa tähtajaks valmis.
«Praegu on raske öelda, mis seal tegelikult juhtus, aga see kõik on seotud sellesama [Tallinna sadama juhtide – Hiiu Leht] altkäemaksuskandaaliga. See tähendab, et leping, mis on sõlmitud nii Poolas kui Türgis, on küll ühesugune, aga see ei ole Tallinna Sadamale kasulik ehk siis see leping on palju kasulikum ehitajale,» rääkis Saks.
«Minu hinnang on, ja nagu ka ajakirjandusest on saanud lugeda, et seal vahel liikusid mustad rahad, et järelikult osapooled, nii sadam kui Poola ehitaja, ei tundnud muret selle lepingu pärast, sest selle lepingu tagamine oli täidetud teisel viisil. Nüüd kui kaitsepolitsei hea töö tulemusel see teine «viis» lõigati vahelt ära, muutus oluliseks see, mis on kirjas lepingus. Ja see, mis on seal kirjas, ei ole meile kasulik ning kuna poolakatel on ehitusjärjekord väga pikk ja tööd hästi palju, siis lükatakse edasi need tööd, kus neil on seda soodsam teha,» ütles Saks.
Ta tunnistas, et hoobasid neid korrale kutsuda Eesti poolel ei ole, sest leping on väga kehv. «Ka 2006. aasta lepingus on vedajal rohkem õigusi ja riigil rohkem kohustusi. Tallinna sadama sõlmitud lepingutega ei olnud ametnikel mingit pistmist, seal on minu hinnangul süüdi ikkagi need inimesed, kes on praegu kohtu all ja kes peavad vastuseid andma ja oma tegevust selgitama kohtu ees,» rääkis Saks.
Ta lisas, et ei oska 2006. aasta lepingutega seonduvat selgitada, kuna siis ta sellega ei tegelenud. «Aga käesolev leping, mille sõlmisime uue vedajaga nüüd, on riigi jaoks oluliselt parem,» rääkis Saks.
Kaitsepolitsei pidas Tallinna Sadama juhatuse endised liikmed Allan Kiili ja Ain Kaljuranna kinni mullu 26. augustil, kahtlustatuna altkäemaksu võtmises. Samal päeval peeti kinni ka kolm altkäemaksu andmises ja kolm selle vahendamises kahtlustatavat. Nemad pääsesid 28. augustiks kõik vabadusse. Hiljem on kahtlustuse saanud ka kaks Poola laevatehasega seotud isikut.
Riigiprokuratuuri kinnitusel käivitus kriminaalmenetlus Kiili ja Kaljuranna tegevuse uurimiseks küll 2015. aastal, kuid kogutud tõendid annavad alust arvata, et võimalikud korruptiivsed tehingud ulatuvad juba aastasse 2009.
Kahtlustuse keskne tehing on riigiprokuratuuri kinnitusel parvlaevahange ning uurimisandmetel tekitab kahtlusi laevade tellimine just Poolast.
Harju maakohus vabastas tänavu 5. jaanuaril korruptsioonis kahtlustatavad Ain Kaljuranna ja Allan Kiili vahi alt, edaspidi peavad nad olema olema elektroonilise järelevalve all.