Kuus tüüpi inimesi, kes panevad toime seksuaalkuritegusid laste vastu

Nukud politsei lastekaitsetalituses, mille peal seksuaalselt väärkoheldud lapsed näitavad, mis nendega on tehtud. Foto: Toomas Huik

Norras erakliinikus töötav psühholoog ja kliiniline seksuoloog Anders Lindskog toob oma kogemustele tuginedes välja kuus erinevat lapsepilastajate tüüpi ja selgitab, kuidas tekivad inimestel erinevad seksuaalhälbed.

Erinevates Norra haiglates 10 aastat töötanud Lindskog selgitas tänasel justiitsministeeriumi korraldatud seksuaalkurjategijate ravile ja rehabilitatsioonile keskenduval konverentsil, et inimese seksuaalsus on olnud Norras tabuteema alates Teisest maailmasõjast, veelgi enam on tabuks seksuaalkurjategijad.

Lindskog rääkis, et kristlikes maades nähakse seksuaalsust sageli patuna, samas öeldakse, et lapsed sünnivad patuta. «Seega paljude kristlaste jaoks ei ole lastel seksuaalsust,» märkis ta.

Inimese seksuaalsuse areng algab aga juba enne tema sündi. Poisi suguti võib olla erekteerunud juba tema ema üsas olles. Laps areneb seksuaalselt järjepidevalt kuni täiskasvanuikka jõudmiseni. Tema seksuaalsed vajadused ja eneseväljendus erinevad sõltuvalt east.

Väiksed lapsed ei erista näiteks seksuaalset naudingut teistest naudingutest. Häbi ja süütunne tekivad alles ajaga. Oluline on sealjuures lapse seksuaalne kasvatus.

«Mul on olnud mitu klienti, kelle vanaemad on põhjustanud nende hilisemad seksuaalhäired,» tõdes Lindskog.

Kuidas tekib parafiilia?

Parafiilia on seksuoloogias normist kõrvale kalduv seksuaalne käitumine või eelistus. Seksuaalhälbeid on teadaolevalt üle 500. Sinna alla kuulub ka pedofiilia jm.

«Kas te olete kuulnud inimestest, kes erutuvad mähkmetest?» küsis Lindskog ja kirjeldas, kuidas tekib selline hälve. Inimene kasvab üles kodus, kus öeldakse, et enda katsumine ei ole lubatud elutoas, voodis ega kusagil mujal, aga kui vahetatakse mähkmeid ning ollakse alasti, ei ole see nii halb. Laps järeldab, et järelikult peavad seksuaalses tegevuses alati olema kohal mähkmed.

Või kuidas tekib parafiilia, kus seksuaalne erutus tekib kingadest? «Näiteks tuleb laps kodust, kus masturbeerimine ei ole lubatud. Oletame, et seal kodus on ka muud sotsiaalsed probleemid. Vanemad kaklevad ja tülitsevad. Kuhu sa läheksid peitu? Riidekappi muidugi! Istud kapis, oled hirmul ja katsud ennast. Tunne läheb paremaks ja võtad kaissu ka oma ema kinga,» kirjeldas seksuoloog, kuidas tekib parafiilia kingade suhtes.

Nii võib tekkida ka pedofiilia. «Ma töötan praegu ühe rootsi poisiga, kes tabati 4-aastaselt sellelt, et ta üritas astuda seksuaalvahekorda oma nõoga,» rääkis Lindskog ja jätkas: «Poisi vanemad olid sellest väga ehmunud. Ta õppis sellest juhtumist seda, et ta ei tohi olla seksuaalsuhetes inimestega, kes on sama vanad kui tema. Kuidas siis seks tema jaoks lubatud on? Nooremate või vanemate inimestega.»

Valdaval osal seksuaalkurjategijatest ei esine parafiiliat, vaid umbes veerandil on parafiilia. Üksnes osa parafiiliaga isikuid paneb toime seksuaalkuriteo.

Kuidas inimese seksuaalsus kahjustub?

«See võib käia väga lihtsalt. Näiteks näeb vanaema väikest tüdrukut masturbeerimas ja karjub tema peale agressiivselt: «Sa ei tohiks seda teha! Häbi sul olgu!» Kui seda juhtub korduvalt, võib see juba olla piisav, et kahjustada inimese seksuaalset arengut,» kirjeldas seksuoloog.

Kui lapse kodu on olnud väga armastav ja toetav, seal kallistatakse ja paitatakse, siis on Lindskogi sõnul üsna raske kahjustada tema seksuaalsust. Kuid mida halvemad on suhted kodus, seda kergem on kahjustada inimese seksuaalsust.

Üks viis lapse seksuaalsust blokeerida on temaga vahekorras olla. Umbes pooled seksuaalkurjategijad on lapsepõlves kogenud seksuaalset väärkohtlemist. Nii tekib ka kõige enam psühhopaate, kellel puudub võime tunda kaastunnet teise inimese suhtes. Psühhopaate on Lindskogi sõnul väga raske motiveerida ja panna oma käitumist muutma.

Lindskogi juhtumites on tavapärane see, et homoseksuaal ei taha tunnistada oma seksuaalsust. «Enamik uuringuid näitab, et homoseksuaalsena sünnitakse. Kui sa oled 4-7-aastane, aga su vanemad, ema, isa, ühiskond ja kirik ütlevad, et see ei ole lubatud, siis on üksikuid, kelle jaoks on hiljem lihtsam olla vahekorras lapse kui samast soost täiskasvanuga.»

«Süü ja häbitunne homoseksuaalsuse ees on suur, aga keegi ei rääkinud, et ei ole lubatud erutuda lastest,» nentis Lindskog. Selliseid inimesi on Lindskogi sõnul kõige lihtsam aidata. Neid tuleb seksuoloogi sõnul toetada, et nad tunnistaksid oma homoseksuaalsust ja suudaksid leida täiskasvanud partnereid ning luua nendega suhteid.

Blokeeritud kiindumisvõimega isikud tulevad kodudest, kus neid on väga julmalt koheldud. Neid on lapsena pekstud ja väärkoheldud nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Sellised inimesed ei usalda kunagi ühtegi täiskasvanut, sest neil on teadmine, et täiskasvanud on valelikud ja kurjad. Nad loovad suhteid lastega.

«Täiskasvanuna ei ole neil suhteid ühegi teise täiskasvanuga, aga võib olla sadu kontakte lastega. Nad ei tahagi kõikide nende lastega seksuaalsuhteid, vaid mingi väikse osaga neist lastest,» kirjeldas seksuoloog.

Sellist rühma inimesi on Lindskogi sõnul väga keeruline ravida ja muuta, sest nad on emotsionaalselt nii rikutud.

Juhtumid, kus isa seksuaalselt väärkohtleb oma tütart, tekivad Lindskogi sõnul näiteks olukordades, kus isa ja ema pidevalt tülitsevad ja neil on suured konfliktid. Nad on üksteise vastu õelad, kuid mingil põhjusel siiski ei lahuta. Lapsed valivad seejärel poole. Näiteks on tütrel isast kahju ja ta hakkab tema eest hoolitsema.

Mees hakkab mõtlema, et miks mu naine ei võiks olla rohkem nagu mu tütar. Ta fantaseerib sellest ajapikku aina enam ning lõpuks võib see saada reaalsuseks. Tema tütar täidab naise rolli ning ta astub seksuaalvahekorda oma tütrega.

Siis on veel inimesed, kellel on madal intelligentsus ning kes ei oska luua suhteid täiskasvanud inimestega. Seega nad lihtsalt loovad suhteid lastega.

Sõltlased aga ei suuda Lindskogi sõnul alkoholijoobes olles või muude ainete mõju all selgelt mõelda ning hakkavad tegema asju, mida nad ei peaks tegema. «Osa ainete mõju all olevaid sõltlasi hakkab seksima lastega. Seda mitte sellepärast, et neid lapsed erutavad, vaid neid lihtsalt ei huvita, kellega nad vahekorras on,» selgitas Lindskog.

Ühiskonnas arvatakse, et kõik lapsepilastajad on sündinud pedofiilid. Tegelikult võib pedofiilia välja kujuneda ka hilisemas eas.

Kliinilises töös kohtab Lindskog erinevat tüüpi isikuid, kes panevad toime lastevastaseid seksuaalkuritegusid:

• Psühhopaadid
• Sõltlased
• Blokeeritud või kahjustatud seksuaalsusega isikud
• Blokeeritud või kahjustatud kiindumisvõimega isikud
• Perekonfliktidesse kistud isikud
• Kehvade sotsiaalsete oskustega isikud