:format(webp)/nginx/o/2016/04/12/5255073t1hb948.jpg)
Kultuuriminister Indrek Saar tutvustas täna valitsuskabinetis plaani hakata muukeelseid inimesi kutsuma rohkem kandideerima tööle valitsus- või avalikus sektoris.
Riik hakkab muukeelseid inimesi avalikku sektorisse tööle meelitama (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Uuringud on näidanud, et kohati tunnevad need inimesed, kes on eesti keelest erineva emakeele või kultuurilise taustaga, et äkki neil pole põhjust riigisektorisse tööle kandideerida,» selgitas Saar valitsuse pressikonverentsil.
«Et neil sellist tunnet ei tekiks, otsustasime võtta ette põhjalikuma tegevuskava koostamise ministeeriumis, et selgitada, kui palju ministeeriumid või allasutused teadlikult tegelevad sellega, et igal moel anda märku, et avalik sektor on kõikide jaoks karjäärivõimalus, sõltumata nende emakeelest,» ütles Saar.
Saare sõnul saab MISA kaudu kasutada Euroopa sotsiaalfondi raha, tegemaks teadlikkuse tõstmise kampaaniat.
Ühelt poolt soodustab see lõimumist, teisalt annab ka riigisektorile parema taju ja tunnetuse sellsest, millised on ühiskonna vajadused.
«Peame oluliseks, et riigisektor oleks võimalikult mitmekesine, sest ühelt poolt soodustab see lõimumist, teisalt annab ka riigisektorile parema taju ja tunnetuse sellsest, millised on ühiskonna vajadused,» ütles Saar.
Minister märkis, et valitsuses oli selle teema üle huvitav arutelu. «Saime kokkuleppele, et selle programmiga alustame. Saime aru, et ka valitsuses on sellest vaja rohkem rääkida, sest ka siin teadmine, miks see vajalik, ei ole ideaalne.»
Küsimusele, miks see programm viiakse ellu just nüüd, vastas Saar, et see on üks tegevustest, mis aitab meil ühiskonnana olla sallivam. «Meil on poliitiline jõud [viidates EKREle – toim], mis annab oma märkimisväärse panuse, et ühiskond radikaliseeruks ja sallimatus kasvaks. See programm on üks tegevustest, mis aitab meil ühiskonnana olla sallivam, ja saada aru, et kultuuriline erinevus ei pruugi meile tähendada ohtu. Vastupidi, mida rohkem puutume kokku teiste kultuuridega, seda rohkem areneb ka meie enda kultuur, seda on sajandite jooksul tõestatud.»
«Ettevõtjad on viimastel aastatel korduvalt tõestanud, et ettevõtted, mis teadlikult tegelevad kultuurilise mitmekesisuse loomisega töökohal, on ka edukamad. Samamoodi tahab avalik sektor olla võimalikult efektiivne ja tuua kokku erinevaid kogemusi,» lisas Saar.
Peaminister Taavi Rõivas sõnas omalt poolt, et ainuke kriteerium töölevõtmisel on kompetents. «See, milline on kellegi emakeel, minu meelest ei peaks mingit tähendust omama.»
Kultuuriminister lisas, et valitsus ei kavatse selle tulemusel hakata kedagi diskrimineerima ega rakendama mingeid kvoote. «See olekski väga keeruline: mis rahvusest kedagi peaks olema ja kuidas tuvastada rahvusi. Praktikas näeb see välja niimoodi, et me teadlikumalt suuname informatsiooni inimestele, kes on ka nii-öelda teistes keelelistes-kultuurilistes rühmades, selleks, et nad tuleksid kandideerima,» selgitas Saar.
«Lõpuks otsustamise alus on ikkagi nende kompetents. Osade töökohtade puhul on kõrged keelenõuded, avalikus teenistuses ka kodakondsusnõue,» loetles minister.