/nginx/o/2016/05/19/5406413t1h1b4a.jpg)
Mis on ühist Eestis tegutsenud USA raudtee-ettevõtjal Edward Burkhardtil ja kauaaegsel laevandusärimehel Vjatšeslav Leedol? Mõlemad on olnud (või on praegu) osalised afäärides, mille keskmes on väited, nagu oleks neilt küsitud rahalist toetust erakonnale.
Postimees kirjutas eile, kuidas laevandusettevõtja Vjatšeslav Leedo tunnistas esmaspäeval Tartu maakohtus, et toonane Tallinna Sadama juhatuse liige Allan Kiil (RE) küsis temalt 2014. aastal neli miljonit eurot poliitilist toetust, mis taganuks omakorda toetuse parvlaevaliikluse lepingu pikendamisele.
«Raha küsimine tuli otseselt välja Tallinna Sadama juhatuse liikmelt Allan Kiililt. Ta nimetas ka summat. Summa oli joonistatud neli sidrunit ehk siis neli miljonit,» olid Leedo sõnad kohtus.
Leedo vahendas, et Kiili sõnul pidi ärimees raha maksmisel ja toetuse saamisel suhtlema edasi toonase Tallinna Sadama nõukogu esimehe Remo Holsmeriga (RE), kes «ajab sadamas seda liini».
See aga ei ole esimene kord, kui ajakirjandusse on jõudnud seik rahalise toetuse küsimisest, mille taga on väidetavalt olnud erakond. 2007. aastal tõusis suur skandaal, kui toonase Eesti Raudtee firma BRS juht Edward Burkhardt rääkis ETV saates «Pealtnägija», kuidas Reformierakond küsis raudtee eraomanikelt miljon eurot, lubades toetada vastutasuks raudtee riigistamist.
«Mulle ei liginetud isiklikult, kuid meie Eesti kolleegidega võeti ühendust, ja nad teatasid mulle hiljem, et Reformierakond palus neil teha ühe miljoni euro suurune annetus, et tagada Reformi toetus taasriigistamisele,» kirjeldas Burkhardt aastaid tagasi «Pealtnägijale».
Burkhardti väitel loobus Eesti Raudtee raha maksmast ning seejärel tuli Reformierakonnalt teine palve maksta pool miljonit eurot, ent ka sellele palvele ei vastatud. «Ma ei usu, et üldse mingit annetust tehti,» märkis Burkhardt.
Inimeste nimesid, kellele ettepanek tehti ning kelle poolt see ettepanek tehti, Burkhardt teleesinemises ei nimetanud. Küll aga ilmusid mõne aja pärast lagedale väiteid, justkui oleks raha küsinud erakonna tolleaegne peasekretär Kristen Michal.
Michal lükkas Kanal 2 uudistesaates «Reporter» kohe need väited ka ümber, kinnitades, et Reformierakond ei ole kunagi kelleltki küsinud annetust mingi teo tegemise või tegematajätmise eest.
Küll aga tõdes ta, et on BRSi juhtidega kohtunud, sest see on osa tema tööst, kuid kohtumistel tulid tema sõnul jutuks siiski erakonna poliitika ja Eesti majandus. «Minu mälu järgi me pole rahast rääkinud,» lausus Michal 2007. aastal.
Ka ülejäänud Reformierakonna liikmed lükkasid ärimehe süüdistused tagasi. «Tegemist on valega,» ütles Reformierakonna toonane esimees Andrus Ansip, kes rõhutas, et tema teada pole Reformierakonnas ühtegi nii rumalat liiget, kes sellist asja teeks.
Rahaküsimust eitasid ka BRSi Eesti osanikud Guido Sammelselg (kes esialgu justkui kinnitas Ekspressile rahaküsimist, kuid siis oma sõnu muutis) ja Jüri Käo, kellele Burkhardt oma väidetes viitas.
Reformierakonna poolele asus ka toonane majandusminister Edgar Savisaar (KE). «Ma tahaks meie koalitsioonipartnereid kaitsta, sest minu ettekujutuses see, mis praegu Reformierakonna ümber seoses selle skandaaliga toimub, meenutab omaaegset Rüütli lapselaste skandaali ülespuhumist,» ütles Savisaar toona.
Nii riigiprokuratuur kui kapo otsustasid kuulujuttude põhjal juurdlust mitte alustada.
Loe lisaks: