Riigikogu kolmapäevane istung lõppes kell 02.41

Riigikogu. Foto: Erik Prozes

Riigikogu kolmapäevane istung lõppes kell 02.41, muuhulgas läbis teise lugemise riigikogu ja omavalitsuse volikogu mandaatide ühitamist võimaldav seadus, teatas parlamendi pressiosakond ööl vastu neljapäeva pressiteates.

Põhiseaduskomisjoni algatatud riigikogu liikme staatuse seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (181 SE) sätestab Riigikogu liikme õiguse kuuluda kohaliku omavalitsuse volikogusse ja täita volikogu liikme ülesandeid. Eelnõu kaotab piirangud, mille kohaselt Riigikogu liikmed ei või osaleda valla- ja linnavolikogude töös. Eelnõuga antakse neile taas võimaluse kaasa rääkida oma elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse elu korraldamisel.

Täiskogu toetas kaht põhiseaduskomisjoni esitatud muudatusettepanekut. Eelnõus muudetakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse sõnastust nii, et volikogudel ei oleks vaja hakata muutma kohaliku omavalitsuse üksuse siseseid õigusakte selleks, et mitte maksta riigikogu liikmest volikogu esimehele või aseesimehele töötasu. Põhiseaduskomisjoni liige Andre Sepp selgitas, et Riigikogu liikmest volikogu liikmetele töötasu ei maksta, küll aga hüvitatakse tööga seotud kulutused.

Teise muudatusettepaneku kohaselt saavad riigikogu liikmed asuda täitma valla- või linnavolikogu liikme ülesandeid 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste valimistulemuste väljakuulutamise järel.

Läbirääkimistel võtsid sõna riigikogu liikmed Andres Ammas, Lauri Luik, Mark Soosaar, Igor Gräzin, Külliki Kübarsepp, Jüri Adams, Henn Põlluaas ja Artur Talvik.

Andres Ammas tegi Vabaerakonna fraktsiooni nimel ning Henn Põlluaas tegi Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada.

Hääletustulemus: poolt 27 ja vastu 50 Riigikogu liiget. Seega ettepanek ei leidnud toetust ja eelnõu teine lugemine lõpetati.

Riigikogu võttis vastu ühe seaduse:

Riigikogu kiitis 49 poolthäälega (vastu 7) heaks valitsuse algatatud sunniviisilise töö konventsiooni 2014. aasta protokolli ratifitseerimise seaduse (190 SE). Sunniviisilise töö konventsioon, mis võeti vastu 1930. aastal Genfis eesmärgiga keelustada sunniviisiline või kohustuslik töö kõigis selle vormides, on Eesti Vabariigi suhtes jõustunud 1997. aastal. Seaduse kohaselt ratifitseeritakse 2014. aastal ILO peakonverentsil vastu võetud sunniviisilise töö konventsiooni 2014. aasta protokoll. Protokolli eesmärk on tõhusamalt ennetada inimkaubandust ja sunnitööd, paremini tagada ohvrite kaitse ning kohaldada sunniviisilise või kohustusliku töö kasutajate suhtes sanktsioone kõigis 185-s Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) liikmesriigis. ILO viimaste andmete kohaselt on 20,9 miljonit inimest maailmas jätkuvalt sunnitöö ohvrid. Sunniviisiliseks tööks on ILO määratluse kohaselt igasugune töö, mida nõutakse isikult karistusega ähvardades ja milleks see isik ei ole ennast vabatahtlikult pakkunud. Muutunud on sunniviisilise või kohustusliku töö kontekst ja vormid, mistõttu on vajalik võtta tarvitusele meetmed selle ärahoidmiseks.

Riigikogu lõpetas veel kolme eelnõu teise lugemise:

Riigikogu lõpetas kolmapäevasel istungil kell 20.44 haldusreformi seaduse eelnõu teise lugemise, mis algas nädal aega tagasi, 11. mail.

Riigikogu vaatas läbi eelnõu 121 muudatusettepanekut, millest nelja arvestati täielikult. Neist neljast oli ühe muudatusettepaneku esitanud põhiseaduskomisjon, ühe Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ning kaks Eesti Konservatiivne Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon.

Põhiseaduskomisjoni tehtud muudatusettepanek koosnes 35 alapunktist. Selles kajastuvad mitmete fraktsioonide esitatud ettepanekud, mida juhtivkomisjon oli arvestanud sisuliselt või osaliselt.

Üks olulisemaid muudatusi annab omavalitsusüksustele võimaluse algatada esimeses etapis ühise piirita ühinemise, kui on teada, et järgmises etapis ühendab Vabariigi Valitsus nendega omavalitsusüksuste vahele jääva omavalitsuse. Veel jäetakse eelnõust välja nõue, mille kohaselt peab linna territooriumil elama vähemalt 5000 elanikku, kui soovitakse linna kui haldusüksust säilitada või taastada.

Ühe alapunkiga lisatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seadusesse lõige, mille kohaselt tuleb ühinemislepingus kokkulepitud investeeringud või arendustegevused esitada ka omavalitsuse arengukavas. Veel muudetakse osavalla- või linnaosavanema ametisse nimetamise korda ja ametist vabastamise korda. Nende ametiisikute ametisse nimetamisel ja ametist vabastamisel tuleb ära kuulata osavalla- või linnaosakogu arvamus.

Muudeti ka seaduse jõustumise aega. Seadus jõustub üldises korras ehk 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni arvestatud muudatusettepanek puudutas osavalla- ja linnaosakogu esindajale täiendavate õiguste andmist.

EKRE fraktsiooni ühe arvestatud muudatusettepanekuga anti omavalitsuse ühinemise tulemusena moodustunud omavalitsusüksusele kohustus kehtestada uus põhimäärus nelja kuu asemel kuue kuu jooksul alates valimistulemuste väljakuulutamisest. Teine muudatusettepanek oli tehnilist laadi.

Valitsuse algatatud haldusreformi seaduse eelnõu (200 SE) sisaldab endas haldusreformi läbiviimise aluseid ja korda, määrab ära kohaliku omavalitsuse miinimumsuuruse ja sellega seotud erandid ning omavalitsuste ühinemisel kaasnevad õigused ja kohustused.

Haldusreformi eesmärk on, et moodustuks omavalitsusi, mis suudavad pakkuda inimestele paremaid avalikke teenuseid, tagada piirkondade konkurentsivõime kasvu ning täita iseseisvalt neile seadusega pandud ülesandeid. Eelnõu kohaselt peaks kohalikus omavalitsuses elama üldjuhul vähemalt 5 000 inimest. Samas on eelnõus kirjas, et haldusreformi eesmärgi saavutamiseks on soovituslik vähemalt 11 000 elanikuga omavalitsuste moodustumine. 80 protsendil Eesti omavalitsustest on elanikke täna vähem kui 5 000.

Eelnõu kohaselt on kohalikel omavalitsustel kuni käesoleva aasta lõpuni aega vabatahtlikeks ühinemisteks ning valitsus maksab sellistele omavalitsustele ühinemistoetust. Selleks on kokku ette nähtud kuni 80 miljonit eurot. Kui ka pärast vabatahtlikke ühinemisi on jätkuvalt kriteeriumitele mittevastavaid omavalitsusi, teeb valitsus neile tuleval aastal esmalt ettepaneku vabatahtlikuks ühinemiseks ning kui ka see ei anna tulemust, siis ühendab need omavalitsused.

Vabaerakonna fraktsioon, Keskerakonna fraktsioon ja EKRE fraktsioon tegid ettepaneku teine lugemine katkestada.

Hääletustulemus: poolt 35 ja vastu 47 Riigikogu liiget. Seega ettepanek ei leidnud toetust ja eelnõu teine lugemine lõpetati.

Valitsuse algatatud toiduseaduse ja toiduseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõuga ( 198 SE) täpsustatakse eritoidu turule viimisest teavitamise kohustust. Muudatusega asendatakse kohustus teavitada kõikidest eritoitudest kohustusega teavitada üksnes Euroopa Komisjoni rakendusaktidega ettenähtud eritoitudest. Esialgu on sellisteks toitudeks imiku piimasegu ja jätkupiimasegu ning meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toit. Seaduse jõustumine on kavandatud käesoleva aasta 20. juuliks. Nimetatud kuupäevast alates ei pea Veterinaar- ja Toiduametit enam teavitama gluteenivabast ja laktoosivabast toidust ning sportlastele ettenähtud toidust. Samuti ei pea eritoidu käitleja enam Veterinaar- ja Toiduametit teavitama sellest, kas eritoit on juba varem viidud mõne teise liikmesriigi turule. Tänu muudatusele väheneb eritoidu turuleviijate halduskoormus. Regulatsioon puudutab umbes 30 eritoidu turuleviijat Eestis.

Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (199 SE) muudetakse riikliku pensionikindlustuse seadust ja pensione reguleerivaid eriseadusi eesmärgiga laiendada riiklike pensionide teatud piirangutega maksmist kõikidesse välisriikidesse. Kehtiva riigisisese õiguse kohaselt peab inimene riikliku pensioni saamiseks elama Eestis. Riiklikke pensione makstakse väljapoole Eestit praegu vaid Euroopa Liidu ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriikidesse Euroopa Liidu määruste alusel ning riikidesse, millega Eestil on kahepoolne sotsiaalkindlustusleping. Eelnõuga kaotatakse selline elukohapiirang ning laiendatakse seeläbi isikute õigusi. Eelnõu peamine eesmärk on vanadusriski või toitjakaotusriski realiseerumisel tagada pensioniõigused teatud piirangutega ka neile inimestele, kes on liikunud väljapoole Eestit.

Riigikogus läbis esimese lugemise 10 eelnõu:

Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse (turukuritarvituse direktiivi ülevõtmine) eelnõuga (220 SE) võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu vastav direktiiv turukuritarvituse korral kohaldatavate kriminaalkaristuste kohta. Direktiivi nõude kohaselt tõstetakse turukuritarvituste maksimumkaristused kolmeaastaselt vangistuselt neljale aastale. Turukuritarvituse direktiiv kohustab liikmesriike kuriteona sätestama turuga manipuleerimist ja siseteabe väärkasutamist. Näiteks siseteabe lekitamist, selle alusel kauplemist, kauplemise soovitamist või kauplemisele mõjutamist. Direktiivis nimetatud kuriteod on ka praegu karistusseadustikus kuritegudena nimetatud.

Läbirääkimistel Vabaerakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Külliki Kübarsepp ei olnud rahul, et direktiivi ülevõtmisega kiirustatakse.

Valitsuse algatatud riigihangete seaduse eelnõu ( 204 SE) peamine eesmärk on suurendada riigihangete läbiviimise paindlikkust, vähendada hankemenetluse kulusid ning võtta üle kolm Euroopa Liidu direktiivi. Eelnõu näeb ette riigihangete piirmäärade tõstmist, mis võimaldab senisest ulatuslikumalt kasutada lihthankeid. Samuti loob eelnõu eeldused väikestel ja keskmistel ettevõtjatele paremaks juurdepääsuks hangetele, sest piirab ostja õigust nõuda konkursil osalemiseks suurt majanduskäivet ning kohustab ostjat täiendavalt põhjendama, miks ta ei soovi suurt hanget tükeldada väiksemaks. Eelnõu näeb ette uut hankemenetluse liiki – innovatsioonipartnerlust, mida saab kasutada turul puuduva innovaatilise toote, teenuse või ehitustöö arendamiseks ja soetamiseks. Samuti näevad seadusemuudatused ette, et väikesemahulised (10% asjade ja teenuste või 15% ehitustööde hankelepingu algsest maksumusest) muudatused hankelepingus on tulevikus lubatud täiendava põhjendamiskohustuseta. Eelnõuga luuakse alused üleminekuks paberivabale e-riigihangete korraldamisele. Kohustus tekib üle minna e-riigihangetele täielikult 18. oktoobriks 2018. Üleminekuajal saavad hankijad kohaneda uute normidega ning teha sujuvaks üleminekuks vajalikke infotehnoloogilisi arendustöid. Kohustuse korraldada e-hankeid 70% ulatuses registris alustatud hangetest on aastast 2017 ja 100% ulatuses aastast 2018.

Läbirääkimistel Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) fraktsiooni nimel sõna võtnud Ken-Marti Vaher avaldas lootust, et Eesti on valmis muudatuseks, et avalikustada kõik pakkumused riigihangetes. Tema hinnangul muudaks see ühiskonda läbipaistvamaks.

Valitsuse algatatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmise seaduse eelnõu (202 SE) loob eeldused salastatud välisteabe kaitse korraldamise ja kontrollimise üleandmiseks kaitseministeeriumilt teabeametile. Kaitseministeeriumi eesmärk on korraldada oma valitsemisala tegevused ümber nii, et võimalikult vähem asutusi teeks kattuvat tööd ning ministeerium vabaneks oma põhitegevusega mitte seotud ülesannetest.

Riigikaitsekomisjoni algatatud riigikaitseseaduse § 13 muutmise seaduse eelnõu (209 SE) eesmärgiks on sätestada riigikaitseseaduses Vabariigi Valitsuse kohustus teavitada kaitsevalmiduse kõrgendamise otsusest lisaks Riigikogule ka Vabariigi Presidenti. Kuivõrd põhiseaduse kohaselt on Eesti riigikaitse kõrgeim juht Vabariigi President, tuleb seaduses sätestada ka presidendi teavitamise kohustus Eestis kaitsevalmiduse kõrgendamisest.

Keskkonnakomisjoni algatatud veeseaduse § 17 täiendamise seaduse eelnõuga (226 SE) antakse Keskkonnaametile kaalutlusruum, et oleks võimalik lahendada ka olukordi, kus vastanduvad keskkonnakaitse ja muinsuskaitse huvid. Veeseaduse täiendamise seaduse eelnõu algatamine tuleneb Riigikogu otsusest toetada õiguskantsleri 2015. aasta 1. detsembri ettepanekut viia veeseadus kooskõlla põhiseadusega. Kehtiva veeseaduse järgi peab paisu omanik või valdaja lähtuvalt looduskaitseseadusest rajama kalade läbipääsu nii paisust üles- kui allavoolu, kui paisutatud veekogu või selle lõik on kinnitatud lõhe, jõeforelli, meriforelli või harjuse kudemis- ja elupaigana. Selleks tuleb kas rajada paisule spetsiaalne kalade läbipääs või pais lammutada ning ühtki erandit muude väärtuste kaitseks seadus ei võimalda. Eelnõuga kavandatakse täiendada veeseadust sättega, mille kohaselt on võimalik seada eelnimetatud kohustusele leevendusmeetmeid või vabastada paisu omanik üldse kalade läbipääsu rajamise kohustuse täitmisest.

Majanduskomisjoni algatatud arenguseire seaduse eelnõu (239 SE) näeb ette luua arenguseire läbiviimiseks Riigikogu Kantselei juurde Arenguseire Keskus. Eelnõu eesmärk on tagada Eesti pikaajaliste arengute mõistmiseks, võimalike ohtude ja võimaluste tuvastamiseks ning tegevusvariantide hindamiseks vajalike analüüside, uuringute ja muude tegevuste läbiviimine teaduslikult põhjendatud ja kvaliteetsel tasemel. Eelnõu käsitleb ka Eesti Arengufondi (EAF) investeerimistegevuse ümberkorraldamist. Tulenevalt sellest sisaldab eelnõu vajalikke muudatusi Eesti Arengufondi seaduses ning ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduses (ETS). Täpsemalt puudutab see EAFi likvideerimist, EAF seaduse kehtetuks tunnistamist ning säilivate ülesannete sisu ja rakendamise kirjeldust uutes struktuurides.

Läbirääkimistel IRLi fraktsiooni nimel sõna võtnud Ken-Marti Vaher tõi välja kolm edufaktorit Arenguseire Keskuse loomisel: piisav ressurss, tugev juht ja kompetentsusest tulenev autoriteetsus.

Vabaerakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Krista Aru hinnangul on arenguseiret vaja ning ta toetas Arenguseire Keskuse loomist Riigikogu juurde.

Keskerakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Mihhail Korbi sõnul ei ole mõtet Arengufondi kergekäeliselt likvideerida. Ta rõhutas, et Arengufondile peaks tagasi andma rolli, mille jaoks ta oli kunagi loodud. Korb tegi Keskerakonna fraktsiooni nimel ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata.

Hääletustulemus: poolt 22 ja vastu 51 Riigikogu liiget. Seega ettepanek ei leidnud toetust.

Majanduskomisjoni algatatud ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (238 SE) muudetakse ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse §-i 16 ja sätestatakse projekteerimise, ehitusprojekti ekspertiisi, ehitusuuringute, ehitise auditi ja omanikujärelevalve tegevusalal kutsepõhise ülemineku tähtajaks 1. jaanuar 2018. Kehtiva seaduse kohaselt ei saa ilma omandamata kutseta pädevust tõendada alates tänavu 1. juulist eespool nimetatud tegevusaladel. Kutsepõhisele tegutsemisele üleminekuks ette nähtud üleminekuperioodide pikkuste kehtestamisel lähtuti kutse andjate võimekusest tagada kvaliteetne kutsete menetlemine, et vältida kiirustamisest tingitud ebakvaliteetset tööd. Samuti on lähtutud sellest, et üleminekuperioodi pikkus oleks piisav ka valdkonnas tegutsevatele isikutele vajaliku kutse saamiseks. Üleminekuperiood nimetatud küsimuses lõpeb ehitamise tegevusalal 30. juunil 2018.

Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse, krediidiasutuste seaduse ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu ( 232 SE) lihtsustab e-residendiks saamist, muudab neile e-teenused kasutajasõbralikumaks ning pakub nii e-residentidele kui Eesti elanikele võimaluse avada pangakonto kontorisse tulemata.

Valitsuse algatatud kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (231 SE) eesmärk on korrastada Kaitseväe luuretegevusega seotud õigusi. Näiteks antakse eelnõu kohaselt Kaitseväele õigus teha teatud infokogumise toiminguid väljaspool Eesti riiki. Seni oli Kaitseväel selline õigus ainult rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonnas. Samuti laiendab eelnõu Kaitseväe õigusi tegutseda olukorras, kus info kogumine eeldab oma isiku varjamist. Selleks on ette nähtud variisiku regulatsioon, mille järgi kaitseväelase seos Kaitseväega on varjatud. Tsiviilkontroll Kaitseväe luure tegevuse üle on tagatud teenistusliku järelevalvega Kaitseministeeriumis ja sisekontrolli meetmetega Kaitseväes. Samuti on Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjonil õigus saada infot Kaitseväe luuretegevuse kohta, kutsuda välja isikuid, nõuda dokumente tutvumiseks ning pöörduda kahtluse korral uurimisasutuse või õiguskantsleri poole.

Valitsuse algatatud maapõueseaduse eelnõuga (213 SE) ühtlustatakse maapõuega seotud terminoloogiat ja korrastatakse õigusnorme. Eelnõusse on koondatud valdkonna tervikuna reguleerimiseks ja dubleerimise vältimiseks seni kaevandamise tehnilisi nõudeid ja ohutust reguleerinud kaevandamisseaduse sätted. Eelnõuga loobutakse maardlate liigitamisest kohaliku ja üleriigilise tähtsusega maardlateks. Sõltumata tegevusest ühes või teises maardlas, on uuringu- ja kaevandamisloa andmise protseduur sama. Maardlate jaotamisest loobumine tähendab, et edaspidi sõltub selliste maavarade nagu liiv, kruus, ravitoimega järve- ja meremuda, turvas ja kvaternaari savi kuuluvus sellest, kelle omandis on maa. Muudetakse ressursitasu jagunemise süsteemi kohalike omavalitsuste ja riigieelarve vahel. Tervikuna säilitatakse kohalikele omavalitsustele summaarne ressursitasu laekumine. Juhul kui muudatus siiski mõjutab konkreetse kohaliku omavalitsuse tulubaasi, võetakse seda arvesse tasandusfondi kaudu. Maardlate liigituse muudatus toob kaasa, et keskkonnaamet hakkab edaspidi andma kõiki uuringu- ja kaevandamislubasid. Samuti lihtsustub maavarade andmete üle arvestuse pidamine keskkonnaregistris.

Riigikogu menetlusest langes välja üks eelnõu:

Keskerakonna fraktsiooni algatatud riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõuga (201 SE) sooviti anda riigikogu liikmetele õigus küsida vähemalt üks suuline küsimus Vabariigi Presidendilt, peaministrilt ja ministritelt, kes riigikogu ees esinevad omal initsiatiivil poliitilise avaldusega.

Põhiseaduskomisjoni liikme Andre Sepa sõnul jõudis põhiseaduskomisjon järeldusele, et president ei ole põhiseaduse kohaselt parlamendi ees aruandekohustuslik. Ta selgitas, et kehtiv seadus ei näe ette, et president peab parlamentaarset debatti parlamendiga. Põhiseaduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata.

Läbirääkimistel Vabaerakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Jüri Adams andis teada, et Vabaerakond ei toeta eelnõu menetlusest välja arvamist.

Riigikogu esimees Eiki Nestor sõnas repliigi korras, et riigikogu juhatus on palunud põhiseaduskomisjoni riigikogu kodu- ja töökorra seadust analüüsida.

Hääletustulemus: poolt 46 ja vastu 29 riigikogu liiget. Seega eelnõu on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.

Istung lõppes kell 02.41.