Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Mis saab erakoolidest alates 2020. aastast?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kalle Muuli.
Kalle Muuli. Foto: Margus Ansu / Postimees

Mis saab 1. jaanuaril 2020? Kõigepealt peaks mõtlema sellele, mis saab enne seda kuupäeva. Esiteks, juba praegu käib haldusreform, mis muudab nii kohalike omavalitsuste suurust, ülesandeid, tulubaasi kui ka paljusid muid kohalike omavalitsuste ja koolipidajate jaoks olulisi asju.

Teiseks, haridusministeerium on ette valmistamas uut haridusseadust. Selle töö käigus tuleb koolivõrgus sobiv koht ja rahastamise kord leida ka erakoolidele. Erakoolid peavad olema meie koolivõrgu loomulik ja lahutamatu osa.

Minu meelest võiks kogu põhihariduse andmiseks vajaliku raha – sealhulgas ka haridustoetuse ehk õpetajate palgaraha ja koolide tegevuskulude toetuse – anda pärast haldusreformi kohalike omavalitsuste tulubaasi. Koolide rahastamine võiks siis käia nn ranitsatoetuse põhimõttel. See tähendab, et igale õpilasele on maksumaksja rahast ette nähtud kindel summa ja see raha käib kogu kooliaja temaga kaasas. See kool, kus ta õpib, saab ka tema ranitsatoetuse sõltumata sellest, kas tegu on munitsipaalkooli või erakooliga. Siis kaoks ära praegune võrdlemisi keeruline ja segane kord, kus osa raha maksab riik, osa kohalik omavalitsus. Oleks üks kindel summa – ranitsatoetus – ja lapsevanem otsustaks lapsele kooli valides, millisesse kooli ta selle raha suunab.

Tagasi üles