/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2010/06/02/378783t1h55ed.jpg)
Tallinna haridusameti hariduskorralduse talituse direktori Meelis Kondi sõnul on Tallinna linnavalitsuse määruse peamine mõte lapsevanema kooli valikuga maksimaalne arvestamine.
Tallinn tahab lapsevanema valikuga maksimaalselt arvestada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Elukohajärgse kooli määramisel arvestatakse kindlasti põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses toodud kriteeriume, sh elukoha lähedus,» ütles Kond. «Seetõttu oli üheski arutelus mitteosalenud õpilasliidu esimehe arvamus, mida Postimees avaldas, et hakatakse näiteks Lasnamäelt Õismäele käima, puhas spekulatsioon.»
«Rääkida «katsekultuse võimendamist» on samuti alusetu, sest kava kohaselt määratakse neile lastele, kellele vanem ei soovi ise kooli valida, elukohajärgne kool,» sõnas Kond.
Kond lisas, et 6. jaanuari Postimehes on abilinnapea Yana Toom kavandatava eelnõu põhiseisukoha ka nimetanud: ennekõike vanema valiku maksimaalne arvestamine.
«Seega antakse esmalt võimalus kandideerida koolidesse olenemata elukohast Tallinnas,» ütles Kond.
«Loomulikul kui kooli soovijaid on rohkem kui kohti, siis saab kool teha ka katseid,» sõnas Kond.
Kond lisas, et linn soovib mitte soodustada olukorda, kus laps pääseks soovitud kooli fiktiivsete kannete kaudu elanike registrisse või selekteerida peresid kinnisvara väärtuse kaudu, mis kesklinnas on korda suurem või tekitada sunnismaisust.
Tallinna linnavalitsus koostab määrust, mille järgi kaovad pealinna koolide teeninduspiirkonnad ning linn ise saab olema üks suur koolipiirkond. Linn loodab sellega ühtpidi reageerida uuele põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele, teisalt lahendada olukorda, kus last eliitkooli panna soovijad kirjutavad oma võsukesi fiktiivselt sisse Tallinna kesklinna.