Leedo kohtus: poliitilise toetuse hind oli neli miljonit

Vjatšeslav Leedo. Foto: Tairo Lutter

Laevandusettevõtja Vjatšeslav Leedo tunnistas esmaspäeval Tartu maakohtus, et toonane Tallinna Sadama juhatuse liige Allan Kiil (RE) küsis temalt 2014. aastal neli miljonit eurot poliitilist toetust, mis taganuks omakorda toetuse parvlaevaliikluse lepingu pikendamisele. Kiili sõnul pidi Leedo raha maksmisel ja toetuse saamisel suhtlema edasi toonase Tallinna Sadama nõukogu esimehe Remo Holsmeriga (RE), kes «ajab sadamas seda liini.»

Leedo keeldus Reformierakonna liikmele Kiilile raha maksmast.

Postimees kirjutas toimunust mullu 4. septembri artiklis «Väide: poliitikud soovisid Leedolt miljoneid».

Remo Holsmeri hinnangul on sellised väited teda laimavad ja ta pole altkäemaksu küsinud.

«Oli öeldud, et kui saame selle summaga hakkama, siis saame poliitilist toetust ja tuleb rääkida ning kohtuda inimestega, Remo Holsmeriga, kuna tema ajab sadamas seda liini.»

Esmaspäevasel kohtuistungil tunnistas Holsmer ka ise, et altkäemaksu küsimisest polegi Postimehe artiklites juttu:

Küsib Postimeest esindav advokaat Rene Varul: kus on väide artiklis, et te küsite altkäemaksu?

Remo Holsmer: toimiku lehekülg 12, allajoonitud kohad artiklis.

Holsmeri kaitsja advokaat Pihlak: konkreetne sõna «altkäemaks» artiklis läbi ei käinud.

Remo Holsmer: ei suuda osutada. Ei ole sõna «altkäemaks».

Kohtu loal avaldab Postimees Vjatseslav Leedo esmaspäeval antud tunnistuse muutmata kujul.

Laevandusettevõtja Vjatšeslav Leedo esmaspäeval Tartu maakohtus antud tunnistus:

„Vastab advokaat Varulile: tunnen Remo Holsmerit. Ta on Riigikogu liige, rohkem ei tea. Olen temaga kohtunud 3-4 korda. Võib olla väiksemas seltskonnas rohkem ka. Paar kolm aastat tagasi esimest korda. Kõige pikem kohtumine oli siis kui Remo Holsmer oli Saaremaal, tutvustasin talle parvlaeva liikumise üldpõhimõtteid. Veel kohtunud lühikestel kohtumistel, ka mujal kui Saaremaal. Ka Tallinnas oleme kohtunud.

Saaremaal kohtumisel oli 6-7 inimest. Teised riigikogu liikmed, laevakompanii töötajad. Hr Mänd, hr Lillo ja keegi veel. Reformierakonna Saaremaa külastus oli. See kohtumine võis olla suvel, paar aastat tagasi, 2014 võib olla. Veel ei olnud juttu uuest liinihankest. Kõik oli veel rahulik ja ilus.

Arenguetappidest räägiti, perspektiividest. Üldine kohtumisjutt. Reformierakonna poolt ei ütleks, et keegi oleks väga aktiivne olnud, võrdsed olid, kõik arutasid. Reformierakonna poolt, sellistel kohtumistel on alati juttu toetamisest, tutvustatakse oma maailmavaadet ja soovitakse seda edasi viia.

Kunagi väga ammu on laevakompanii toetanud erakonda. On põhimõte, et seni kuni me teeme äri riigiga, koostööd,  ei toeta erakondasid. Mingit konkreetset summat pole jutuks olnud.

Toetuse teema tuli päevavalgele juba hiljem, kui toimus konkursi ettevalmistamine. Raha küsimine tuli otseselt välja Tallinna Sadama juhatuse liikmelt Allan Kiililt. Ta nimetas ka summat. Summa oli joonistatud 4 sidrunit ehk siis 4 miljonit. Oli öeldud, et kui saame selle summaga hakkama, siis saame poliitilist toetust ja tuleb rääkida ning kohtuda inimestega, Remo Holsmeriga, kuna tema ajab sadamas seda liini.

Seda ütles Tallinna Sadama juhatuse liige Allan Kiil, võis olla 2014 aastal. Selliste inimestega ma ei suutnud leida ühist keelt. Kohtumisi oli mitmeid, kohtumised olid mandril.  Allan Kiiliga jutt oli pärast Saaremaal kohtumist hagejaga. Kohtumine Allan Kiiliga oli nelja silma all. Vahel oli juures ka Kaljurand, Tallinna Sadama teine juhatuse liige. Üks kord oli juures ka Olav Miil, kus hr Kaljurand kinnitas, et teil on vaja saada poliitilist toetust, et siis liiguvad asjad ilusti. 

Sellist kohtumist ei toimunud vist, kus oleksid olnud Allan Kiil, Remo Holsmer ja mina. Mul toimub tuhandeid kohtumisi. Ei pruugi mäletada kõike. Remo Holsmer tegeleb Tallinna Sadamaga, öeldi selge sõnaga, kuna ta on nõukogu liige ja pärast sai ka nõukogu esimeheks. Praktikas Remo Holsmer tegeleski praamindusega kõige rohkem, ma ei kahtle Allan Kiili sõnades.

Meil oli Tallinna Sadamaga pikk arutelu, otsisime koostöö võimalusi. Olid päevakorras ühisfirma loomine, firma äramüümine jne. Kuid kõik variandid pidid olema realiseeritavad, kui me täidame teatud tingimusi. See oli meile vastuvõetamatu. Artikli kohta lisaksin, tahan õiendada seda, et see artikkel pole viseeritud minu ega laevakompanii poolt. Ütlesin selgelt välja, et Remo Holsmer minult raha küsinud ei ole kuid «puhtad poisid» nad ei ole. Ajakirjandus küsis minult seisukohti peale artikli ilmumist. Siis ma vastasin täpselt nii nagu nüüd ütlesin ja see on minu kindel seisukoht.

Vastab advokaat Madissonile: mina ei ole artiklite allikas ja Remo Holsmer ei ole minult raha küsinud. Minu teada ta „puhas poiss“ ei ole.

Vastab kohtule: Tuuli Koch ja Risto Berendsoniga ei ole sellest asjast rääkinud ukse taga täna. Neid ajakirjanikke tunnen küll. Peale artikli või enne artikli ilmumist küsisid nad, kas Remo Holsmer on raha küsinud, siis oli täpselt sama vastus, mis ütlesin.

Vastab advokaat Pihlakule: ilmselt on artiklis väljatoodud kommentaar minu ainuke kommentaar (adv. Pihliku viide tl 12 alapealkiri Leedo: olen nendega kohtunud).

Vjatšeslav Leedo: Päevaleht otsis mind ka üles ja siis ma niimoodi vastasin, Remo Holsmer  ei ole raha küsinud aga „puhtad poisid“ nad ei ole. Kalev Lillo pole ka minult raha küsinud otse.”