Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Valitsus hakkab Narva kiriku ostu arutama juba tuleval nädalal

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Tiina Kaukvere
Copy
Narva Aleksandri kirik.
Narva Aleksandri kirik. Foto: Aldo Luud / Õhtuleht

Täna kogunes Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) ja vabariigi valitsuse ühiskomisjon, kus tuli arutelu alla ka pankrotis Narva Aleksandri koguduse suurkiriku ostmine. Siseminister Hanno Pevkur arvas, et praeguste plaanide kohaselt võib ostuküsimus juba tuleval nädalal valitsusse jõuda.

Pevkur rääkis, et oluline oli saada EELK-lt kinnitus, et nad on valmis panustama kirikuhoone päästmisesse pankrotivarast. See kinnitus ka saadi – EELK on valmis katma ostusummast 50 protsenti, kui riik katab teise poole. Selleks on EELK koguma hakanud annetusi, mida Pevkuri sõnul on tänaseks juba üle 30 000 euro.

Veel lepiti kokku, et muinsuskaitseamet koostöös Viru praosti ja pankrotihalduriga panevad kokku nimekirja kirikuga seotud vallasvarast. «Meie jaoks on oluline, et kui me kiriku ostame, siis me ei osta lihtsalt seinu, vaid ka kogu sisustuse. Proovime kogu vallasvara teisipäevaks ära fikseerida,» ütles Pevkur.

Tema sõnul on võlausaldajatega juba ka hinnast räägitud, kuid kokkulepe on, et seda ei avaldata enne, kui on lõplik kokkulepe ja vabariigi valitsuse volitus.

«Kui võlausaldajatega on asi selge, siis püüme järgmise nädala valitsuse kabinetiistungil juba ettepanekut arutada,» oli Pevkur optimistlik. Enne on veel niisiis vaja lõplikku kokkulepet nii võlausaldajate kui ka EELK-ga müügisumma osas.

Millisele organisatsioonile hakkaks kirik kuuluma, pole veel samuti selge. Pevkuri hinnangul on see tehniline üksikasi, mida ei ole mõtet enne hinna paika panemist arutama hakata.

Võimalusi olevat aga mitmeid. Üks variant on, et kirik jääbki siseministeeriumile. «Täna on siseministeeriumi bilansis hulk kirikuhooneid, näiteks ka Kuremäe klooster. Teine variant, et see jääb mõnele sihtasutusele, kas loodavale või olemasolevale,» loetles siseminister. Kolmas variant on, et kirik jääb mõnele riigiasutusele – näiteks Eesti Kontserdile või Riigi Kinnisvarale. Veel on võimalus, et riik üksi omandab kiriku ja EELK hakkab siis oma osa ulatuses tasuma ülalpidamis- või rendikulusid.

«Kui me oleme kokku leppinud, mis hinnas on riik nõus kirikut pankrotipesast päästma, siis me vaatame tehnilisi üksikasju,» lisas Pevkur.

EELK Narva Aleksandri koguduse võlausaldajate üldkoosolek otsustas märtsi lõpus panna enampakkumisele Narva Aleksandri suurkiriku hoone. Kiriku alghinnaks oli 500 000 eurot.

Pankrotitoimkond otsustas mai algul kiriku enampakkumise tühistada, mida oli teiste seas palunud ka siseministeerium.

Viru maakohus kuulutas koguduse pankroti välja 2015. aasta aprillis.

Narva Aleksandri Kogudus läks pankrotti, kuna kogudus ei suutnud täita suurkiriku taastamistöödega seotud kohustusi ehitusfirma AS Eviko ja mitmete teiste võlausaldajate ees.

Riik on suurkiriku hoone taastamisele kulutanud rohkem kui 2 miljonit eurot, millest miljon eurot finantseeriti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmist.

Tagasi üles