Pevkur rääkis, et oluline oli saada EELK-lt kinnitus, et nad on valmis panustama kirikuhoone päästmisesse pankrotivarast. See kinnitus ka saadi – EELK on valmis katma ostusummast 50 protsenti, kui riik katab teise poole. Selleks on EELK koguma hakanud annetusi, mida Pevkuri sõnul on tänaseks juba üle 30 000 euro.
Veel lepiti kokku, et muinsuskaitseamet koostöös Viru praosti ja pankrotihalduriga panevad kokku nimekirja kirikuga seotud vallasvarast. «Meie jaoks on oluline, et kui me kiriku ostame, siis me ei osta lihtsalt seinu, vaid ka kogu sisustuse. Proovime kogu vallasvara teisipäevaks ära fikseerida,» ütles Pevkur.
Tema sõnul on võlausaldajatega juba ka hinnast räägitud, kuid kokkulepe on, et seda ei avaldata enne, kui on lõplik kokkulepe ja vabariigi valitsuse volitus.
«Kui võlausaldajatega on asi selge, siis püüme järgmise nädala valitsuse kabinetiistungil juba ettepanekut arutada,» oli Pevkur optimistlik. Enne on veel niisiis vaja lõplikku kokkulepet nii võlausaldajate kui ka EELK-ga müügisumma osas.
Millisele organisatsioonile hakkaks kirik kuuluma, pole veel samuti selge. Pevkuri hinnangul on see tehniline üksikasi, mida ei ole mõtet enne hinna paika panemist arutama hakata.
Võimalusi olevat aga mitmeid. Üks variant on, et kirik jääbki siseministeeriumile. «Täna on siseministeeriumi bilansis hulk kirikuhooneid, näiteks ka Kuremäe klooster. Teine variant, et see jääb mõnele sihtasutusele, kas loodavale või olemasolevale,» loetles siseminister. Kolmas variant on, et kirik jääb mõnele riigiasutusele – näiteks Eesti Kontserdile või Riigi Kinnisvarale. Veel on võimalus, et riik üksi omandab kiriku ja EELK hakkab siis oma osa ulatuses tasuma ülalpidamis- või rendikulusid.