/nginx/o/2014/03/17/2898310t1h6f2d.jpg)
Eestlased Soomes Helsingi piirkonnas elavad enamasti äärelinnades, kus on madalamad kinnisvarahinnad. Kuigi Soome pealinna piirkonnas elab ametlikel andmetel 27 000 eestlast, ei ole piirkonda tekkinud vaid eestlastega asustatud niinimetatud Väike-Eestit, kirjutab Helsingin Sanomat.
Helsingi andmekeskuse uuringujuhi Pekka Vuroneni sõnul elab suur osa eestlastest Helsingi ja Vantaa äärelinnades. Helsingi kesklinnas ja Lõuna-Espoos on eestlasi kõige vähem.
Kõige suurem eestlaste osakaal on Vantaa idaosas asuvas Hakunila linnajaos, kus eestlased moodustavad 4,7 protsenti kõigist elanikest. Eestlaste arvukuselt on teisel kohal Myyrmäki Vantaas, kus eestlased moodustavad 4,3 protsenti elanikkonnast. Kolmandal kohal on Helsingi idaosas asuv Itäinen, kus on eestlasi 3,7 protsenti.
Helsingi piirkonnas on Eestist pärit elanikke kõige vähem Lõuna-Helsingis, kus nad moodustavad 0,6 portsenti, Helsingi idaosas Östersundomis (0,7 protsenti) ja Kesk-Helsingis (0,9 protsenti).
/nginx/o/2016/05/17/5399405t1hb7b1.png)
Soome pealinna piirkonnas, kuhu lisaks Helsingile kuuluvad Espoo, Vantaa ja Kauniainen, kasvas eestlaste arv pidevalt alates 2000. aastate algusest kuni 2013. aastani, kui eestlaste arv langema hakkas.
Hoolimata sellest kolis veel näiteks aastal 2013 Eestist Soome pealinna piirkonda elama 3400 inimest.
Eestist pärit sisserändajate arvu vähenemine on seotud Soome kehva majandusliku olukorraga, leiab Helsingi teaduskeskuse uurija Minna Salorinne.
Salorinne märkis, et Soomes töötavad eestlased on enamasti madalama haridustasemega ja töötavad ehitussektoris. Parema hariduse ja palju keeli oskavate noorte jaoks ei ole Soome nii atraktiivne, kuna Eesti majandus on viimastel aastatel Soomest oluliselt kiiremini kasvanud ja parema haridusega inimesed leiavad endale meelepärase töö ka Eestis, märkis ta.
Salorinne usub, et viimastel aastatel on suurenenud pendelränne Eesti ja Soome vahel ehk kasvanud on nende inimeste hulk, kes elavad Eestis ja käivad Soomes tööl. «Nad veedavad suurema osa ajast Eestis, kus neil on suure tõenäosusega oma maja. Täpselt ei ole teada, kui palju inimesi käib Eestist Soomes tööl, kuna tööjõu vaba liikumise tingimustes on keeruline sellist statistikat koguda,» tõdes Salorinne.
Soome ametiühingute keskliidu SAK hinnangul töötab Soome pealinna piirkonnas ligikaudu 50 000 eestlast. Seda on ligi kaks korda rohkem kui elab ametlikult inimesi Suur-Helsingis. Soome pealinna piirkonnas elavast 27 000 Eestist pärit inimesest töötab ametlikult veidi alla poole ehk 12 000. Helsingi piirkonna eestlaste seas on ametlikult töötuid 15,7 protsenti.
Statistika järgi on suurim Soomes töötavate eestlaste rühm ehitajad. Palju on neid ka koristuse, heakorra ja tervishoiuvaldkonnas. Eestlastest üliõpilasi ja õpilasi on Helsingi piirkonnas 1500.
Viis aastat Soomes ehitajana töötanud Kristo Heidok rääkis väljaandele, et kavatses esialgu Soome tööle tulla maksimaalselt paariks aastaks. «Tulin Soome tööle siis, kui Eestis oli majandussurutis ja asjad läksid kiiresti allamäge. Mul olid Soomes ees juba sõbrad, kes rääkisid, et siin on tarvis töötajaid. Aeg on aga kiiresti läinud ja praegu on juba viis aastat täis,» rääkis ta.
Heidoki sõnul on ta Soomes oma eluga rahul, kuna töötingimused on head ja tööd jätkub. Tema sõnul on töötingimused Eestis ja Soomes väga erinevad, kuna Soomes on tugevad ametiühingud, kes kannavad hoolt töötajate õiguste eest. «Soomes saab lisatöö tegemise eest kopsakat lisatasu, samas, kui Eestis ei saanud ma laupäeviti ja pühapäeviti töötamise eest mingit lisaraha,» märkis ta.
Heidokil ei ole Soomes töötades olnud kordagi probleeme selle pärast, et ta on eestlane, samas on tema sõbrad kuulnud soomlaste suust juttu, et eestlased tulevad ja võtavad soomlastelt kõik töökohad käest ära.
Ta lisas, et suhted töökaaslastega on head, ja teda ei ole tööl selle pärast kiusatud, et ta on eestlane. Heidok elab Vantaas, kuna ta ei taha kogu aeg sõita Eesti ja Soome vahet ja teha väsitavaid laevareise. Nädalavahetustel käib ta väljas aega veetmas, kuna see aitab kaasa soome keele õppimisele. Mehel elab Pärnus 11-aastane tütar, keda ta käib korra kuus vaatamas.
«Ma ei oska öelda, kas ma läheksin tagasi Eestisse tööle. Kunagi ei või teada, mida tulevik toob, aga praegu ma ei taha veel tagasi minna,» lausus ta.
Tiina Maripuu elab Soomes juba teist korda. «Esimest korda elasin 1990. aastate alguses Päijät-Hämes. Minu ema oli ingerisoomlane ja me saime seetõttu Soome elama asuda. Eesti iseseisvuse taastamise järel kolisin kodumaale tagasi, kuna tahtsin, et poeg kasvaks eestikeelses keskkonnas,» rääkis ta.
Maripuu töötab praegu Vantaas ja õpetab viies kohalikus koolis eesti keelt emakeelena. Vantaas on neli eesti keele õpetajat, kellel on kokku 600 õpilast.
«Kõik üle 50-aastased ei võta oma töökoha suhtes selliseid riske, aga mina sain Soomes kohe sellist tööd, mida ma olen kogu elu teinud. Käin kevadeti nädalalõppudel Eestis, muul ajal ehk korra kuus. Lapsed ja lapselapsed elavad kõik Eestis. Pärnus on mul oma maja, mida olen hoolimata Soome kolimisest alles hoidnud. Kevadeti tõmbab mind alati Pärnusse, oma lillepeenarde ja kirsipuude juurde,» rääkis Maripuu.