/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2014/05/15/3032132t1hf30d.jpg)
Julgeolekuohud on jätkuvalt seotud eelkõige Venemaa tegevusega ja selles riigis toimuvaga, ütles riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni esimees Ken-Marti Vaher pärast kohtumist teabeameti ja kaitseväe luurekeskuse esindajatega.
Vaher: Eesti julgeolekuohud on jätkuvalt seotud Venemaal toimuvaga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Üldise järeldusena võib öelda, et julgeolekuohud on jätkuvalt seotud eelkõige idanaabri tegevusega ja selles riigis toimuvaga,» ütles Vaher. «Ka rändekriisiga seonduvat otsesed ohud võib Eestile väljenduda eelkõige läbi Venemaa, nagu näitas eelmine aasta seonduvalt Soome ja Norra Venemaalt saabunud massiliste põgenikega. Kuid nimetatu tõenäosus Eesti suunal on hetkel madal,» lisas ta.
Vaheri sõnul iseloomustavad praegust Venemaad juhtkonna agressiivsus ja kommunistlik mentaliteet, Nõukogude Liidu taastamise ihalus ja riigis süvenevad majandusraskused. «Ja muutust selles toimunud ei ole, küll halvenemas seis Venemaa majandusega. Selle põhjusena soovib selle riigi juhtkond näidata aga tegevusi väljastpoolt ehk sanktsioone, ega näe nimetatus mingit seost enda agressiooniga Ukrainas ega suutmatusega viia läbi tegelike reforme,» ütles Vaher pärast luureorganisatsioonide esindajatega kohtumist.
Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni esimehe sõnul saab 2016. aastaga seonduvalt tuua välja veel ühe tahu.
«Ajalugu viitab, et olümpia aastal ja olümpiamängudega samal ajal võib oodata mingit Venemaa sõjalist käiku või manöövrit oma agressiooni teostamiseks lähiriikide - eelkõige mõjusfääris asuvate riikide - suunal. Nii juhtus see näiteks Gruusiaga 2008. aastal ja Ukrainaga aastal 2014,» sõnas Vaher.
Tema sõnul köidab olümpiamängude furoor suuresti maailma tähelepanu ja pakub Venemaale head kattevarju oma plaanide teostamiseks.
«Seda võivad võimendada idanaabri süvenevad majandusraskused, mis paneb juhtkonda mõtlema ühiskonda niinimetatud liitvale sammule - nagu toimus Krimmi okupeerimisega -, välisvaenlase tekitamisele ja soovile viia ühiskonna tähelepanu majandussurutisest mujale. Antud juhul võib see puudutada Venemaa mõjusfääris olevaid teisi riike ja piirkondi, kus soovitakse oma võimu kehtestada või suurendada, mitte niivõrd NATO suunda - sealhulgas Balti riike -, sest NATO vastu Venemaa ei suuda astuda,» rääkis Vaher.
Julgeolekuasutuste erikomisjonis on regulaarselt arutelu all ülevaated rahvusvahelisest julgeolekukeskkonnast ning selle seostest Eestiga. Komisjonis arutatavad ettekanded on salajased ja mõeldud komisjoni liikmetele.