Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Kaljurand lükkas ümber Lobjaka väite «CCCP» kirjaga särkidest õpilaste seljas (7)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Andres Einmann
Copy
Tänavu aprillis tehtud fotol, kus välisminister Marina Kaljurand kohtub Kohtla-Järve Järve vene gümnaasiumi õpilastega, ei hakka silma ühtegi noort, kel oleks seljas särk kirjaga «CCCP».
Tänavu aprillis tehtud fotol, kus välisminister Marina Kaljurand kohtub Kohtla-Järve Järve vene gümnaasiumi õpilastega, ei hakka silma ühtegi noort, kel oleks seljas särk kirjaga «CCCP». Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Tuntud kolumnist Ahto Lobjakas väitis kahes saates järjest, et ühe Kohtla-Järve venekeelse gümnaasiumi klassitäis õpilasi  tervitas välisminister Marina Kaljuranda T-särkides, millel kiri «CCCP», välisminister lükkas sellise väite kategooriliselt ümber, kirjutab Põhjarannik.

Vikerraadio 10. mai saates «Reporteritund», mille teemaks oli «9. mai tähistamisest meil ja mujal», meenutas Lobjakas talle räägitud episoodi.  «Välisminister Marina Kaljurand käis Kohtla-Järvel, külastas ühte kohalikku vene gümnaasiumi ja seal, ma saan aru, et kas mingi lõpuklass või klass, kuhu ta läks − need õpilased olid kõik pannud endale selga särgid kirjaga «CCCP»,» kinnitas Lobjakas.

Samas tunnistas ta ausalt, et ei tea ise, mis toimub Kohtla-Järvel või Sillamäel. «Ma saan aru, et need väiksemad kohad Ida-Virumaal on midagi, kus sellist meelsust on üha rohkem ja rohkem. Isegi mitte tingimata Narvas.»

Järgmisel päeval rääkis Lobjakas samast juhtumist ETV telesaates «Foorum», mille stuudiosse oli ta eksperdina kutsutud. «Marina Kaljurand käis hiljuti Kohtla-Järvel mingisuguses vene gümnaasiumis. Seal olid − ma oletan, mingi 12. klass − kõikidel lastel T-särgid kirjaga «CCCP». See oli point, mida üritati teha. Mida me oleme saavutanud vene noortega? 25 aastaga oleme saavutanud selle, et vene noored peaaegu rohujuure protestina tõstavad keskmist sõrme Eesti riigiametniku vastu,» kõlas Lobjaka suust.

Kuna Kohtla-Järvel on vaid üks gümnaasium, kus proua Kaljurand on hiljuti käinud, heitis Lobjakas konkreetse süüdistuse tervele klassitäiele Kohtla-Järve Järve vene gümnaasiumi noortele.

Põhjarannik võttis ühendust Marina Kaljurannaga, kes ütles, et Lobjaka jutt on täielik vale. Järve vene gümnaasiumi direktor Svetlana Vladimirova kommenteeris kuuldut: «Jutt, mille järgi mingi klassi õpilased oleks kõik selga pannud särgid kirjaga «CCCP», on vale. Ma ei mäleta isegi ühtegi õpilast, kellel oleks üldse olnud mingi vene sõna särgile kirjutatud.»

Välisministeerium kinnitas neljapäeval Delfile, et eelmisel aastal oli kohtumisel ministriga kirjaga “CCCP” särgis üks õpilane ja see  leidis aset Narvas, mitte Kohtla-Järvel.

Ahto Lobjakas tunnistas Põhjarannikule, et sai  õppetunni. «Kuid see mu põhilist seisukohta ei muuda − see on Eesti riigi analüüs, mis on minuni jõudnud. Tunnistan, et üldistustase oli ebaõnnestunult kõrge,» märkis Lobjakas, lisades, et ei tahtnud kedagi solvata ega kellelegi varju heita, ja lubas raadiosaates valeinfo jagamise pärast vabandada.

Ta selgitas, et edastades avalikult ühe inimese poolt talle räägitut, soovis ta edasi anda tunnet, et Ida-Virumaal ei ole noortega kõik korras. «Mul pole õrna aimu, kas neid õpilasi oli neis särkides seal kaks või kakssada. Aga seal juhtus muid asju ka. Näiteks − ja seda ma pole kusagil öelnud − klassis naerdi selle peale, kui Kaljurand ütles, et Eestit NATO liikmena oleks Venemaal enesetapjalik rünnata,» rääkis ta.

«Väite kohta, et «Ida-Virumaal ei ole noortega kõik korras» saan öelda, et see solvab tervet hulka inimesi, kes on pärit Ida-Virumaalt, kes siin elavad, ja eriti neid, kes siin ka noori õpetavad,» kommenteeris direktor Vladimirova.

Lobjaka hinnangul pole küsimus niivõrd selles, kui palju neid lapsi seal särkides oli või mis täpsemalt juhtus. «Kaljurand tuli tagasi selle murega ja seda muret räägiti edasi. See  oli piisavalt tõsine,» selgitas Lobjakas.

«Kui räägitakse lõimumisest ja integratsioonist, siis see kõik on Potjomkin. Tegelikult käivad hoopis tõsisemad protsessid. Ma ei räägi ainult Kaljuranna loost. Olen rääkinud päris mitme inimesega eri nurkade alt ja sedasama Kohtla-Järve ja Sillamäe probleemi on mulle rääkinud kaks inimest, kes on ametnikkonna tasandil seotud. Mulle on jäänud mulje, et Eesti riik vaikselt teadvustab probleemi, aga ei julge rääkida,» ütles Lobjakas.

Tagasi üles