Kes oli see legendaarne metsavend, kellele kuulus Saaremaalt leitud peidik kümnete esemetega?

Mannergust leiti palju esemeid. Foto: Raido Kahm / Saarte Hääl

Saarte Hääl kirjutas nädalavahetusel, et Saaremaal Purtsa külas tuli metsaistutamise käigus maa seest välja üle 60 aasta maa sees olnud piimanõu, mis oli kunagi olnud metsavenna peidik. Kellele võis see nõu kuuluda?

Tõenäoliselt kuulusid mannerg ja selle sisu legendaarsele metsavennale Aleksander Tuulingule, kirjutab Saaremaa muuseumi ekspositsiooniosakonna juhataja Garel Püüa Saarte Hääles.

Aleksander Juhani p Tuuling sündis 1920. aastal Pärsama vallas Linnuse külas. 1941 mobiliseeriti ta Nõukogude armeesse, kuid andis end Velikije Luki all vangi ja astus Saaremaale naastes Omakaitsesse. Pärast Saaremaa «vabastamist» elas Tuuling oma vanemate talus.

9. veebruaril 1945 pidas 131. laskurdiviisi vastuluure osakond ta Nõukogude armee desertöörina kinni. Kinnivõtmise käigus surmas Tuuling 131. laskurdiviisi sõjaväelase Džongeradze, võttis tema automaadi ja põgenes metsa. Julgeoleku andmeil varjas ta ennast algul heinaküünides, kuid 1945. a novembris ehitas koos kaaslastega Kaarma vallas Piila soos endale punkri.

1946. aasta 3. märtsi hommikul ajas metsavennadüles korstnast sisse visatud granaat. Samaaegselt avasid ründajad läbi punkriukse tule automaatrelvast. Ootamatus rünnakus sai raskelt haavata üks metsavendadest, kes lahingu käigus suri. Metsavennad kasutasid ära rünnaku vaibumise ja põgenesid. Arhiiviandmete põhjal kaotas kolm punkri ründajat elu, viis julgeolekutöötajat ja piirivalvurit said haavata.

1946. aastal varjasid Piila soolahingust eluga pääsenud Aleksander Tuuling ja Arteemi Mets ennast koos, käies tihedalt läbi ka Elmar Ilbiga. Julgeolek lugeski Tuulingut esimestel sõjajärgsetel aastatel Ilbi salga liikmeks. Agentuurandmeil lõpetas Tuuling suhted salgaga hiljemalt oktoobris 1948, kuna olevat olnud kaaslaste suhtes üsna kriitiline ja rahulolematu.

Sama aasta novembrist alates on ta julgeolekus registreeritud juba nn üksikbandiidina. Tõenäoliselt tekkisid tal Ilbiga ka teatud autoriteediprobleemid, sest Tuuling olevat Ilpi intelligentsilt ja liidriomadustelt ületanud.

Aleksander Tuulingut on kirjeldatud kui haritud ja väga osavat konspiraatorit. Ta olnud naiste lemmik – liikuv ja üliettevaatlik, ei avanud teistele oma tõelist olemust. Iseloomult, silmaringilt ja hariduselt oli ta Ilbist väga erinev. Mõlemad hoidsid pigem omaette, olles ka teineteise suhtes valvel.

Julgeoleku andmetel varjas Tuuling ennast pärast Arteemi Metsa arreteerimis mõnda aega üksi ning leidis siis uue paarimehe, kes tabati 1951. aasta kevadel.

Kuni surmani oli Tuuling jälle üksi liikunud. Ta tapeti 1953. aasta 12. mail Kaarma vallas Piila soos julgeoleku mõrvaragendi poolt ilmselt une pealt.