Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Galerii: Tallinna Kesklinna vanem astus kohtu ette

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Andres Einmann
Copy

Harju maakohtus algas täna omastamises süüdistatava Tallinna Kesklinna vanema Alar Nääme kohtuprotsess.

Tänase istungi algul esitas Nääme kaitsja Aadu Luberg taotluse riigiprokuröri taandamiseks. Kaitsja rõhus taotluses sellele, et riigiprokurör jättis teadlikult esitamata dokumendi, mis sisaldab süüdistatavat õigustavat asjaolu.

Kaitsja süüdistab riigiprokuröri erapoolikuses

Nimelt väitis kaitsja, et sai eelistungil taotluse alusel prokuratuurilt dokumendi, millest nähtus, et Tallinna linn ei soovinud tsiviilhagi esitada põhjusel, et linna esindajad ei leidnud, et Nääme oleks linnale kahju tekitanud. 

Ja ehkki prokurör tõi süüdistusaktis välja asjaolu, et linn ei esitanud kahjunõuet, jättis ta kaitsja hinnangul välja toomata põhjuse. Seetõttu leidiski kaitsja, et riigiprokuratuur ei ole asjaolusid erapooletult hinnanud.

Riigiprokurör Inna Ombler vaidles sellele aga vastu, kinnitades, et ei ole teadlikult tõendeid varjanud, nende kõrvaldamisest rääkimata. Prokuröri sõnul on täiesti tavaline, et sellistes kriminaalasjades ei soovigi omavalitsus oma ametniku vastu kahjunõuet esitada.

Samas aga ei tähenda kahjunõude puudumine prokuröri sõnul kohe seda, et ka kuriteokoosseis puuduks. Prokuröri hinnangul on esitatud taotlus hoopis osa kaitsjapoolsest venitamistaktikast.

Nääme endal süüd ei näe

Kohtunik võttis taotluse asjus veidi mõtlemisaega ning teatas kell 14, et ei rahulda kaitsja taotlust. See tähendas, et osapooled said esitada oma avakõned.

Riigiprokurör Ombler rääkis oma avakõnes, et süüdistuse kohaselt teadis Nääme juba 2014. aasta lõpus või hiljemalt 2015. aasta algul, et kandideerib riigikokku ning korraldab sihtgrupile Valgas kontserdid.

Prokuröri sõnul näitavad kogutud tõendid, et kontserdid ei olnud «kultuur kõnnib Valga linna» üritus, vaid kontserdite abil tahtis Nääme viia läbi just enda valimispropagandat. Seda tõestavad Ombleri sõnul nii kirjalikud tõendid - nagu näiteks flaierid valimislubaduste ja Keskerakonna sümboolikaga - kui ka tunnistajate ütlused.

Nääme ise end täna süüdi ei tunnistanud. Mehe kaitsja sõnul puudub teo juures ebaseaduslikkus, kui selleks on olnud vara omaniku nõusolek. Seega leidis kaitsja, et süüdistus ei ole tõendatud.

Kontserdid tõid süüdistuse

2015. aasta veebruaris sai politsei Tallinna linnavolikogu sotside fraktsioonilt kuriteoteate, et politsei uuriks Kesklinna vanema Alar Nääme korraldatud kontserdeid Valgas. Tänavu jaanuaris saigi teatavaks, et riigiprokuratuur süüdistab keskerakondlast omastamises. Süüdistuse järgi kulutas Nääme enda tarbeks ligi 2800 eurot linna raha.

Süüdistuse järgi korraldas keskerakondlane mullu jaanuaris ja veebruaris kaks kontserti Valga kultuuri- ja huvialakeskuses. Kontserdid olid osalejatele tasuta ning süüdistuse kohaselt olid need korraldatud selleks, et mõjutada kohalikke valijaid andma 2015. aasta riigikogu valimistel oma hääl just Näämele endale.

Nääme oli tollal Keskerakonna riigikogu kandidaat Valga-, Võru- ja Põlvamaal ning töötas Tallinna Kesklinna linnaosa vanema ametikohal.

Näämet süüdistatakse selles, et vältimaks valimiskampaaniaks isikliku raha kasutamist, korraldas ta ürituste kulude tasumise Tallinna Kesklinna valitsuse eelarvest. Süüdistuse järgi tasuti Tallinna Kesklinna valitsuse eelarvest nii ürituste üüri-, kuid ka transpordi-, toitlustamise-, muusika- ja tehnika rendi arveid.

Eeluurimisel kogutud andmete järgi korraldas Nääme Valga elanike kontsertidele kutsumise flaieritega, mis ühtlasi tutvustasid Näämet kui riigikokku kandideerijat, sisaldasid Keskerakonna sümboolikat ja kandidaadi valimislubadusi.

Kriminaalmenetluse viis läbi kaitsepolitseiamet ning juhtis riigiprokuratuur. Nääme ise ei soostunud jaanuari alguses talle esitatud süüdistust kommenteerima. «Ma ei oska seda kuidagi kommenteerida. Kommentaare jagatakse siis, kui asjad on mingilgi moel saanud oma lõpu,» ütles ta toona Postimehele.

Tagasi üles