Päevatoimetaja:
Marek Kuul

FSB teatas väidetava Eesti spiooni tabamisest Peterburis (9)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Venemaa Föderaalne Julgeolekuteenistus (FSB) teatas väidetavalt Eesti kasuks luuranud spiooni tabamisest Peterburis, teatas Interfax.

«Peterburis vahistati Eesti elanik Arsen Mardaleišvili, kes kogus Eesti politsei ülesandel sõjalise iseloomuga andmeid Venemaa relvajõudude kohta,» edastas uudisteagentuur reedel viidates FSB-le.

«Venemaa Föderaalne Julgeolekuteenistus pidas Peterburis kinni ilma kodakondsuseta Arsen Mardaleišvili, keda kahtlustatakse Venemaa kriminaalkoodeksi paragrahvi  276 alusel kuriteo toimepanekus,» edastas Interfax.

Vene eriteenistuste andmeil kogus Mardaleišvili Eesti kaitsepolitsei ülesandel eesmärgipäraselt salajasi sõjalisi andmeid Vene relvajõudude kohta.

FSB teatel võis sõjaliste andmete liikumine üle piiri kahjustada Venemaa kaitsevõimet. Vene võimud alustasid juhtunu suhtes kriminaalasja.

FSB avaldas reede õhtul video, milles on näha kinnipeetud Arsen Mardaleišvilit, kes ütleb kaamerasse oma nime. FSBlase küsimusele, mille eest ta kinni peetud on, vastab Mardaleišvili: «Spionaaži eest.»

Seejärel on videost näha, kuidas kaks meest talutavad käeraudades Mardaleišvili trepist alla majast tänavale ja viivad ta kaubikusse. Video lõpus näidatakse Arsen Mardaleišvili Eesti välismaalase passi.

Äriregistri andmetel on 1969. aasta novembris sündinud Mardaleišvili Eestimaa Ühendatud Vasakpartei liige alates 2008. aastast. Partei juhatuse liige Valev Kald ütles Postimehele, et ei tea oma erakonna liikme tegemistest midagi.

Kald on vasakpartei eesotsas alates 2012. aastast, kuid ei ole Venemaal kinni peetud Mardaleišviliga enda sõnul kordagi kokku puutunud.

Mardaleišvili on paistnud silma provokatiivse käitumisega

Postimehe andmetel on Mardaleišvili aastaid Ida-Virumaal osalenud Afganistani sõja veteranide üritusel, kuid veteranide ühendused hoiavad temast distantsi, kuna tema provokatiivne käitumine on toonud endaga kaasa probleeme.

2010 aasta augusti alguses, kui Venemaal tähistatakse dessantväelaste päeva, tähistasid veteranid seda ka Jõhvis. Endised dessantväelased korraldasid linnas rongkäigu. Mardaleišvili oli võtnud kaasa automaadi maketi ja vehkis sellega. Kohalikud elanikud kutsusid Mardaleišvili sellise käitumise peale kohale politsei.

Mõned aastad tagasi organiseeris Mardaleišvili Venemaal Pihkva oblastis Afganistani sõja veteranide organisatsiooni nimel Eestist pärit lastele sõjalis-patriootlikku laagrit nimega «Margelovi lapselapsed». Endiste dessantväelaste ühendused teatasid siis, et neil ei ole Mardaleišvili organiseeritud laagriga mingit seost.

Mahukas karistusregister

Venekeelse Postimehe andmetel osales ta kuni 2010. aastani Kremli-meelses liikumises Öine Vahtkond. Mardaleišvili lahkus 2010. aastal koos seitsme kaaslasega Öisest Vahtkonnast, kuna polnud rahul ühenduse juhtimisega.

Kohtulahendite registrist selgub, et Mardaleišvili mõisteti 2013. aasta septembris narkootiliste ja psühhotroopsete ainete väikeses koguses käitlemise eest seitsmeks päevaks aresti. Kohtuasi vaadati läbi 23. septembril, mil ta asus ka karistust kandma.

Mardaleišvilit karistati viimati mullu aprillis rahatrahviga (160 eurot). Karistusregistri andmetel määrati talle trahv varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu (paragrahv 218 lõige 1).

Täpselt sama paragrahvi põhjal karistati teda ka 2013. aasta veebruaris, 2012. aasta detsembris ning juunis. Siis olid karistuse suurused vastavalt 160, 260 ning 60 eurot. Vaid viimase trahvi puhul seisab karistusregistris, et karistus on täidetud. Teiste kohta info puudub.

2010. ja 2012. aastal eksis ta ühistranspordiseaduse paragrahvi vastu, mis käsitleb taksoveoloa olemasolu. Mõlemal korral sai ta rahatrahvi.

2013. aasta algul määras Jõhvi politseijaoskond Mardaleišvilile 360-eurose trahvi avaliku korra rikkumise eest.

Kaitsepolitsei pressiesindaja ütles Postimehele, et kapo on juhtunust teadlik ja see on ainus kommentaar, mida kaitsepolitsei praegu anda saab. Täiendavatele küsimustele kaitsepolitsei ei vasta.

Napisõnaliseks jäi ka välisministeerium. «Vene Föderatsioon on meid antud isiku kinnipidamisest teavitanud ja oleme vajadusel valmis osutama konsulaarabi,» ütles ministeeriumi pressiesindaja.

Dmitri Linter: Mardaleišvili käis Pihkvas koos dessantväelastega langevarjuhüppeid sooritamas

Öise Vahtkonna kunagine juhtfiguur, Kremli-meelne aktivist Dmitri Linter kirjutas sotsiaalmeedias, et Arsen Mardaleišvili on olnud «väga tõsine Vene patrioot ja siiamaani on ta olnud nördinud venelaste olukorra pärast Eestis».

«Mardaleišvili käis Pihkvas koos dessantväelastega langevarjuhüppeid tegemas ja ta korraldas Kirde-Eesti lastele Venemaal patriootlikke laagreid. Kõikide pühade ajal kandis ta dessantväelase särki ja baretti. Ta on otsustav ja kompromissitu. Tõsi, Öise Vahtkonna põhimõtetest ta kuidagi kaugenes ja ta üritas koos mõttekaaslastega Öist Vahtkonda lõhestada. Ei õnnestunud. Võib-olla ta nüüd Venemaal räägib uurijatele, millised ülesanded tal Öises Vahtkonnas olid. Olen hämmelduses,» kirjutas Linter.

Raivo Aeg: mina ei ole Arsen Mardaleišviliga kunagi kokku puutunud

Kaitsepolitsei endine peadirektor Raivo Aeg ütles Postimehele, et tema isiklikult ei ole Arsen Mardaleišviliga kunagi kokku puutunud ja ei tea temast midagi. «Kui ta Öisesse Vahtkonda kuulus, küllap kaitsepolitsei temaga tegeles, kuid selleks olid omad inimesed ja kaitsepolitsei peadirektor ei tegele ise kõigega,» ütles Aeg.

Aegi sõnul ei ole ta enam kolm aastat kaitsepolitseiga seotud, seega ei saa tema kinnitada ega välistada, kas Mardaleišvili on kuidagi Eesti julgeolekuorganitega seotud või mitte.

«Kas seal on mingisugust puutumust antud tegelasega, teab kaitsepolitsei ise. Kui see nii ka oleks, siis kaitsepolitsei seda kinnitada ei saaks ega ei tohikski, kuna see on riigisaladus, mida tuleb kaitsta. Kuid ma kordan, et ma ei tea konkreetse juhtumi kohta midagi ning ma ei oska midagi kinnitada ega ümber lükata,» rääkis Aeg.

Tagasi üles