Ülviste tõi näiteks aasta ja kolm kuud tagasi toimunud Solarise keskuse laevaringu, mille puhul on tema sõnul tegemist äärmiselt keerulise ja töömahuka menetlusega, mis on võrreldav suurte majanduskuritegude lahendamisega.
«Nii Solarise juhtum kui ka Mustika keskuse ja Zolnoki restorani põlengud või Kalev Spaa kloorimürgituse kaasus nõuavad menetlejatelt väga palju eriteadmisi ja tihedat koostööd vastava valdkonna spetsialistidega. Näiteks Solarise juhtumi puhul on politsei menetluspartner tehnilise järelevalve amet, sageli tuleb koostööd teha ka keskkonnainspektsiooni, tööinspektsiooni ja teiste pädevate ametkondadega,» selgitas Ülviste usutluses BNSile.
Tema sõnul tuleb tellida sageli tehniline ekspertiis, mis võtab aega, menetleja peab endale selgeks tegema valdkonna erilised asjaolud, omandama spetsiifilisi teadmisi orienteerumaks mahukas dokumentatsioonis, uurima erinevaid seadusi ja akte.
«Kui aastaga see töö valmis ei saa, ei tähenda see seda, et menetlus oleks hakanud venima, sest see töö lihtsalt on väga aeganõudev,» lisas Ülviste.
Tema sõnul on Põhja ringkonnaprokuratuuril heameel tõdeda, et 2007. aastast hakkas Põhja prefektuuri juures tööle eraldi grupp menetlejaid, kes uurivadki sellised keerulisi asju nagu keskkonnakuriteod, tööõnnetused ja ehitistega seotud süüasjad, neid menetlusi aga juhib vastavatele valdkondadele spetsialiseerunud prokurör .
«Need uurijad on saanud spetsiaalse koolituse ja oskuse teha koostööd erinevate spetsialistidega. Enne 2007. aastat tegelesid selliste kuritegude uurimisega Põhja-Eesti piirkonnas tavalised uurijad, kelle polnud sageli eriteadmisi ja ka motivatsiooni. Nüüd on aga head tulemused juba näha ning olen kindel, et menetlejaid saadab edu, kui esimesed antud süüasjad hakkavad kohtusse jõudma,» ütles Ülviste.