Tsikliturg kevadtuuridel: raha paneb rattad käima

Suzuki hitt Intruder 1800 – stiilse koore all konservatiivne sisu. Foto: Mihkel Maripuu

Päike käib kõrgelt ja kaherattalised kevadekuulutajad mürisevad ammu tänavatel. Eile avati Pärnus traditsioonilise paraadi ja peoga Eesti motohooaeg. Arter uuris tsiklimüüjatelt, milliseid mootorrattaid eestlased ostavad.

Motorahva seas on seltskond inimesi, kes kuiva asfalti ja kiireid kurve vähemalt kevadel eriti nautida ei saa. Need on tsiklimüüjad, kel saabub aasta kibedaim tööaeg. Huvilisi praegu jagub, ostjate kõrval unistajatest kiibitsejad – tsiklivärk on ju emotsionaalne.

«Ma olen kogu aeg siin,» naerab Leevi Varm Eesti suurimast kasutatud mootorrattaid ja uusi Ducatisid müüvast ettevõttest Bikepoint küsimuse peale, millal ajakirjanik võiks motopoodi uudistama tulla. «Puhkan talvel.» Triinu Raudsepp, kes müüb Ramos Suzukisid, sätib müügisaalis seisvale isiklikule tsiklile akulaadijat – kui pole aega sõita, läheb vooluallikas tühjaks, aga parasjagu on reede ja puhkepäevadel tahaks ju ikka väikese ringi teha.

Statistika kõneleb, et iga aastaga suureneb Eesti teedel mootorrataste hulk paari-kolme tuhande võrra. Mullu oli neid registris 29 000. Järjest enam ostab eestlane päris uue tsikli. Võib öelda, et see ongi üks olulisemaid trende.

«Motopark uueneb järjest ja muutub isikupärasemaks, tahetakse tsiklit, mida kellelgi teisel ei ole,» räägib Varm ja toob näiteks Ducati unikaalsed mudelid Scrambler Italia Independent ja xDiavel. Neist esimene on madala sportliku lenksuga klassikaline kerge mootorratas, mida toodeti vaid 1077 eksemplari; teine jalad ees isteasendiga cruiser – Ducati esimene selletaoline 156-hobujõulise mootoriga. 20 000 eurot ja enam maksvad mootorrattad veel mõne aasta eest Eestis naljalt kaubaks ei läinud. Nüüd lähevad.