Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Raha on tehtud vatist, elab vähe ega põle

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Hanneli Rudi
Copy
50-eurosed ootavad kontrolli.
50-eurosed ootavad kontrolli. Foto: Liis Treimann

Kümmekond aastat tagasi istusid Eesti Panga keldrisaalis peaaegu 30 naist, kes lugesid hommikust õhtuni usinalt Eesti inimeste raha. Nüüd teeb seda tööd kaks masinat.

«Raha lugemine on väga must töö, sest raha on tõesti räpane ja siin töötades on saadud koledaid nahahaigusi,» rääkis Eesti Panga sularaha- ja taristuosakonna juhataja Rait Roosve Postimehele, näidates Eesti ilmselt üht kõige paremini turvatud paika – rahalugemissaali. Just siin kontrollitakse kogu riigis ringlevate rahatähtede ehtsust ja kvaliteeti.

Roosve sõnul teadis ta abikaasa vanasti alati, mis väärtuses kupüüri parajasti sorteeriti. Seda reetis särgikraele ja mansettidele ladestunud rahatolm. «Kõige rohkem andis värvi 100-kroonine koidula, sest sinine on väga intensiivne värv,» meenutas ta krooniaega. Nüüd on rahalugemissaal tänu täisautomaatsetele sorteerimismasinatele rahatolmust puhas ning Eestis ringlevate rahade kontrollimisega saavad kunagise 30 asemel hakkama kolm naist. «Rahvusvaheline kogemus on näidanud, et mehi ei saa selle töö peale võtta, sest nad hakkavad katsetama,» selgitas Roosve, miks rahalugemine on puhtalt naiste töö.

Tagasi üles