/nginx/o/2011/01/07/495593t1ha680.jpg)
Mitmed riigiasutused on viimasel ajal oma kuni kümme aastat muutmata olnud veebikülgi nii visuaalselt kui tehniliselt uuendanud - värskemad ilmed said hiljuti valitsuse, presidendi ja maanteeameti koduleht, mullu said efektse välimusega kodulehe ka riigikontroll ja kaitseministeerium.
Valitsus.ee koduleht ei saanud äsja mitte lihtsalt «värskendust», vaid põhjalikuma infosüsteemide ümberkorralduse. Nüüd ühendab veeb endas kolm varem eraldi seisnud lehte – valitsuse, riigikantselei ja valitsuse kommunikatsioonibüroo briifinguruumi. Lehed vajasid uuendamist, sest olid kümmekond aastat vanad ning nende tehnilised ja kujunduslikud lahendused olid aegunud.
Ühislehe loomisel peeti silmas, et avaldatav info oleks lihtsalt leitav ja kasutatav.
Valitsuskommunikatsiooni direktori asetäitja Martin Jaško sõnul rahastas veebi loomist Euroopa Liit struktuurifondidest ning enam kui aasta jooksul etapiliselt toimunud arendustöödesse investeeriti 56592 eurot (885 475 krooni).
«Tegemist on omalaadse riigivalitsemise ajaloo andmebaasiga, sest veebis on kättesaadavad tuhanded tekstid, mida on valitsuse tegevuse kohta avaldanud alates 1997. aastast,» sõnas Jaško.
Uue aastaga avas uue kodulehe ka maanteeamet, mille esikülje taustaks on kaugusse kulgev sõidutee. Selle käigus ühendati veebiga ka endise ARK, nüüd maanteeameti liiklusregistri koduleht.
«Esialgne plaan nägi ette, et avame uue kodulehe 1. jaanuaril ning seda koos jõustuma pidanud liiklusseaduse muudatustega, kuid uue liiklusseaduse jõustumine lükkus poole aasta võrra edasi,» sõnas ameti pressiesindaja Timo Vijar. Lehe uuendamine läks Maanteeametile maksma 2025 eurot (31 680 krooni).
Mullused uuendajad: president, kaitseministeerium, riigikontroll
Novembri lõpus sai uue ilme presidendi koduleht. Presidendi kantselei avalike suhete osakonna juht Piret Pert ütles, et see oli vajalik peaaegu kümme aastat vana ja ajale jalgu jäänud kodulehekülje haldussüsteemi asendamiseks. Sellega koos oli mõistlik üle vaadata ka kujundus.
Uus veeb teeb senisest paremini koostööd uute kanalite ja võrgustikega nagu Youtube, Facebook jms. «Eelmine kodulehekülg ei võimaldanud tehniliselt ka audio- ja videoklippide ning fotode head presenteerimist,» tõdes Pert. Kodulehekülje uuendamine läks maksma 17 569 eurot (274 890 krooni).
Kaitseministeerium käivitas uue kodulehe mullu märtsis. Uue kodulehe platvormi ja kujunduse valmistamine läks maksma 9680 eurot (151 500 krooni). Kaitseministeeriumi pressiesindaja Peeter Kuimeti sõnul pärines eelmine veebileht 2000. aastate algusest ning oli oma aja ära elanud nii tehniliselt kui ka külastaja-poolse mugavuse ning visuaalse lahenduse poolest.
«Vanale veebilehele oli aastate jooksul tekkinud suur hulk erinevaid alajaotusi ja linke, mistõttu oli veebilehe külastajatel seal väga keeruline orienteeruda ning kiiresti asjakohast infot leida. Samuti oli vana veebilehe sisu haldamine üsna keeruline ning seetõttu vaid IT-osakonna pädevuses, mistõttu oli veebilehel ka väga palju aegunud infot,» selgitas Kuimet.
Nüüd sai ministeerium täita oma soovi, et esilehel oleksid selgelt välja toodud lingid nendele teemadele, mis statistika järgi külastajad sealt kõige rohkem otsisid.
Riigikontrollgi vahetas mullu oma 2001. aastast pärit kodulehe ära. «See ei vastanud enam tänapäevastele nõudmistele ega võimaldanud auditimaterjale ja lisainfot rahvale ja auditeeritavatele selgelt ja atraktiivselt esitada,» ütles pressiesindaja Toomas Mattson.
Riigikontrollile läks uus koduleht maksma umbes 7400 eurot (115 785 krooni).
Andmekaitse inspektsioon suunanäitaja
Andmekaitse inspektsioon vahetas oma kodulehe juba paar aastat tagasi ning peab seda siiani teistele riigiasutustele etaloniks. «AKI peab oluliseks mitte ainult seda, et kõik seaduses nõutud teave oleks asutuste kodulehtedel avaldatud, vaid ka seda, et esmavajalik informatsioon oleks lihtsasti leitav,» sõnas inspektsiooni pressiesindaja Stiina Liivrand.
Esmavajalik informatsioon on nii see, millega asutus tegeleb, kui ka ametnike nimed, haridus ja eriala, telefoninumbrid, elektronpostiaadressid ja vastuvõtuajad ning ametijuhendid.
«Enamaltjaolt on kõik see informatsioon kodulehtedel olemas, aga siiani on olnud avaliku teabe esitamine ebaühtlane nii sisult kui arhitektuurilt. Riigi- ja kohalike omavalitsuste asutuste lehtedelt võiks eeldada sarnase struktuuriga info esitamist,» leidis Liivrand. Seepärast ongi inspektsioon asutusi ses osas koolitanud ja suuniseid andnud, et kõik oma kodulehti parandaksid.