/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2010/08/06/414365t1hc329.jpg)
Emori sotsioloogi Aivar Voogi sõnul sõltub üksikkandidaatide riigikokku pääsemine sellest, kuidas jagunevad neljast suurest parteist üle jäävad kümme protsenti häältest.
Sotsioloog: neli parteid võtavad 90 protsenti häältest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Antud hetke seisuga saavad suure tõenäosusega neli suuremat erakonda (Reform, IRL, Keskerakond, sotsid) peaaegu kõikides valimisringkondades kokku ligikaudu 90 protsenti häältest,» ennustas Voog.
«Seega peavad üksikkandidaadid koos roheliste, rahvaliitlaste ja teistega konkureerima vaid 10 protsendi pärast, mis muudab konkurentsi üksiküritajale ülimalt raskeks, eriti kui sa pead saama absoluutse enamuse suurtelt erakondadelt ülejäävast häältesaagist.»
Seepärast soovitas ta üksikkandidaatidel riigikokku pääsemise soovi korral liituda mõne nimekirjaga (näiteks rohelistega) ja üritada üleriigiliselt saada vähemalt 5 protsenti ning püüda ringkonna- või kompensatsioonmandaadiga riigikokku pääseda.
Tema sõnul on ka selge, et mida rohkem tuntud isikuid näiteks roheliste nimekirjas kandideerib, seda tõenäolisemaks muutub, et rohelised kindlalt 5 protsendi piiri ületavad.
«Muidugi muudab tuntud ja prominentsete isikute suur kontsentratsioon väga raskeks üleriigilise nimekirja järjestuse tegemise,» märkis ta.
Eestlaste kasvanud poliitilise aktiivsuse üks väljendus oli Voogi sõnul suurenenud hääletamas käinute hulk 2009. aasta valimistel ja ka see, et suurem hulk kodanikke tahaks ise poliitikas kaasa lüüa ehk kandideerida riigikokku.
«Erakondade populaarsus on üle Euroopa vähenemas ja on selge, et paljud üksikkandidaadid tahaksid erakondadele vastandudes midagi muuta, kuid andud valimiskord ja ressursside nappus ei soosi eriti üksiküritajaid,» ütles Voog.
«Teiselt poolt on Eesti meedia oma staarisaadete rohkusega produtseerinud üsna palju uusi meediatähti (ka Indrek Tarand oli ühe populaarse meediasaate saatejuht), kes nüüd otsivad pingsalt rakendust,» lisas ta.
Voogi sõnul soodustab see kandideerijate hulga suurenemist ehk ka konkurentsi suurenemist ning üksikkandidaatidele väiksemat tõenäosust valituks osutuda.
Voog meenutas, et võrreldes europarlamendi valimistega on üksikkandidaatidel riigikogu valimistel oluliselt raskem läbi lüüa, sest nad saavad hääli püüda vaid ühes valimisringkonnas ja saama näiteks 6. valimisringkonnas (Lääne- Virumaal) vähemalt 20 protsenti kehtivatest häältest, et saada täis lihtkvoot.
«Ja sellist üksikkandidaati, kes oleks sama atraktiivne, kui oli Indrek Tarand juunis 2009, ei ole hetkel näha,» nentis Voog.
4. valimisringkonnas (Harju ja Rapla) on lihtkvoodi protsent oluliselt väiksem (7.14 protsenti), kuid seal peaksid üksikkandidaadid konkureerima erakondadega, mille nimekirja eesotsas on erakondade liidrid (Ansip, Laar), kes veavad enda järel riigikokku üsna palju antud ringkonnas kandideerivaid erakonnakaaslasi.