/nginx/o/2009/10/01/243531t1h2d77.jpg)
Narva-Jõesuu hooldekodu jagab puudetoetusi õigusvastaselt laiali, Ida-Viru maavanem ei ole aga juba kolm aastat asutuse järelevalvega tegelnud ega kaitsnud isikute põhiõigusi, leidis õiguskantsler Indrek Teder pärast hooldekodu kontrollimist.
Teder: hooldekodu jagab puudetoetusi valesti laiali
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õiguskantsler Indrek Teder saatis kontrollkäigu tulemusena isikute põhiõiguste tagamiseks soovitused SA Narva-Jõesuu Hooldekodu juhatusele ja Ida-Viru maavanemale, teatas õiguskantsleri pressiesindaja.
Õiguskantsleri nõunikud käisid detsembris etteteatamata kontrollkäigul sihtasutuses Narva-Jõesuu Hooldekodu, et uurida, kas hooldekodus on tagatud teenust saavate isikute põhiõigused ja –vabadused.
Narva-Jõesuu linna ja Vaivara valla asutatud hooldekodus on kokku ligi 160 hoolealust.
«Üldhinnang hooldekodule on eelkõige positiivne,» toonitas õiguskantsleri vanemnõunik Igor Aljošin. «Hooldekodus on suudetud luua hea sisekliima ja kodune tunne, oluline osa ruumidest on renoveeritud. Õiguskantslerile esitati kontrollkäigul vähe kaebusi, hooldekodus viibijad on oma elamise ja neile osutatava teenusega üldjoontes igati rahul.» Ometi tuvastasid õiguskantsleri nõunikud kontrollkäigul mitmeid rikkumisi ning õigusvastast tegevust. Näiteks ei kasutata hooldekodus õiguspäraselt puudega inimeste toetusraha.
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel puudega isikutele määratud toetused laekuvad hooldekodu eraldi arveldusarvele. Neid toetusi kasutatakse vastavalt vajadusele kõikide hooldekodu elanike vajadusteks, näiteks ravimite, abivahendite ostmiseks, silmaarsti, hambaravi ning muude teenuste eest tasumiseks.
Nii kasutatakse puudega inimestele määratud toetusraha ka nende inimeste vajadusteks, kellele seda toetust ei ole määratud. Kuid seadusest tulenevalt on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel määratud puudega inimeste toetus individuaalne ja seotud konkreetselt selle isikuga, kellele on see määratud.
«Hooldekodu tegevus puudega inimeste toetuste kasutamisel ei ole kooskõlas puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse eesmärgiga ning ei ole seega õiguspärane,» kommenteeris õiguskantsleri vanemnõunik Igor Aljošin. «Puudega inimestele määratud toetusi ei tohi kasutada kõikide hooldekodus teenust saavate isikute vajadusteks. Hooldekodus teenust saaval isikul on õigus kasutada oma rahalisi vahendeid, milleks on ka puudega inimeste toetus, täies ulatuses oma vajaduste rahuldamiseks ning hooldekodu peab seda isikule ka võimaldama.»
Õiguskantsler soovitab hooldekodu juhatusel muuta puudega inimeste toetuste kasutamise süsteemi nii, et iga hooldekodus teenust saav isik saaks talle määratud puudega inimeste toetused kasutada täies ulatuses oma vajadusteks. Õiguskantsleri hinnangul ei ole korrektne ka hoolealuste raha kasutamise kontrollimine.
Hooldekodu kliendid, kes puude tõttu ei ole ise võimelised raha kasutama, usaldavad oma raha osakonnajuhatajatele hoiule ning viimased peavad kuulutuste kohta arvestust kliendi vihikus. Hoolealuste pensioniraha kasutamist kontrollib hooldekodu komisjon koosseisus sotsiaaltöötaja, juhatuse liige ja kassapidaja kt vähemalt kord poolaastas. Kuid raha kasutamise kontrollimist ei fikseerita kirjalikult ning mingeid dokumente ei koostata.
«Hooldekodu peab muutma teenust saavate isikute raha kasutamise kontrollimise praktikat ja edaspidi koostama selle kohta kirjaliku dokumendi – protokolli või aruande,» selgitas Aljošin.
Kirjaliku dokumendi koostamine on vajalik asutusesisese ja asutusevälise järelevalve teostamisel. Samuti juhul, kui teenust saav isik soovib veenduda talle kuuluva raha kasutamise ja selle üle kontrolli teostamise õiguspärasuses või esitada hooldekodule selle peale pretensiooni või pöörduda kohtusse oma õiguste kaitseks.
Kontrollimisel selgus ka, et hooldekodus ei ole koostatud rahutute ja vägivaldsete isikute probleemse käitumise juhtimise ja eraldamise juhendit, kuigi seda nõuab seadus. Juhendis tuleb kehtestada meetmed, mida tohib kasutada rahutute ja vägivaldsete isikute probleemse käitumise juhtimiseks ning kuidas selle üle järelevalvet teostatakse.
«Rahutute ja vägivaldsete isikute käitumist tuleb juhtida alati kindla korra alusel ning ei tohi tekkida juhtumeid, kus isikute õigusi piiratakse ebamõistlikult ning kasutatakse vahendeid, mis teatud olukorras pole vajalikud,» selgitas Igor Aljošin juhendi vajalikkust.
Õiguskantsler soovitab Narva-Jõesuu Hooldekodu juhatusel rahutute ja vägivaldsete isikute probleemse käitumise juhtimise ja eraldamise juhend viivitamatult koostada.
Õiguskantsleri nõunikud tuvastasid puudusi ka isikute teavitamisel nende õigustest.
Õiguskantsler soovitab hooldekodul välja töötada ammendav ning arusaadav teenust saava isiku õigusi ja kohustusi käsitlev materjal. See dokument tuleb avalikult kättesaadavaks teha hooldekodu infostendidel kõikides osakondades ning kirjalikult väljastada igale teenust saavale isikule temale arusaadavas keeles ja olemasolu korral tema seaduslikule esindajale. Vajadusel peab hooldekodu tagama ka dokumendi sisu täiendava selgitamise.
Samuti tuleb hooldekodul kehtestada ammendav kaebuste lahendamise kord, mis koos kaebuste formularide ja kaebusi lahendavate organite kontaktandmetega peab olema kõigile kättesaadav ja arusaadav.
Õiguskantsler soovitab hooldekodul inimesi teavitada, millised ruumid on videojärelevalve all ning neis ruumides panna nähtavalt välja teave jälgimisest. Samuti märgib õiguskantsler, et oma isiklikke asju peavad hooldekodu elanikud saama hoida lukustatud kappides.
Õiguskantsleri hinnangul on kahetsusväärne, et järjekordselt ilmnes maavanema järelevalve puudulikkus hooldekodus osutatavate teenuste kvaliteedi üle. Sotsiaalhoolekande seadusest tulenevalt peab maavanem või tema volitatud isik kontrollima maakonnas osutatavate sotsiaalteenuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi kvaliteeti. Järelevalve kvaliteedi üle hõlmab ka järelevalvet põhiõiguste tagamise üle.
«Kvaliteetne teenus ei saa olla põhiõigusi rikkuv,» rõhutas õiguskantsleri vanemnõunik. «Lisaks kaebuste lahendamise käigus tehtavale järelevalvele peab maavanem läbi viima süstemaatilist, sisulist ja üldistavat järelevalvet maakonnas osutatavate sotsiaalteenuste ja muu abi kvaliteedi üle.»
Ida-Viru maavanem teostas viimati järelevalvet Narva-Jõesuu hooldekodus osutatava hooldusteenuse kvaliteedi üle juulis 2007 ehk kolm ja pool aastat tagasi, hiljem ei ole toimunud ühtegi plaanilist järelevalvemenetlust.
«Ida-Viru maavanem ei ole nõuetekohaselt teostanud järelevalvet hooldekodus ning ei ole kasutanud oma pädevust isikute põhiõiguste kaitsmisel“, hindas Igor Aljošin.
Õiguskantsler soovitab Ida-Viru maavanemal teostada süstemaatilist, sisulist ja üldistavat järelevalvet SA Narva-Jõesuu Hooldekodu poolt osutavate hoolekandeasutuses hooldamise teenuste kvaliteedi üle.