Riik võiks üle vaadata, kas tippkeskuste rahastamiseks seatud hindamiskriteeriumid ei diskrimineeri kedagi, leiab Tallinna Ülikooli rektor.
TLÜ rektor: riik võiks hindamiskriteeriumid üle vaadata
«Kui vaadata statistiliselt, kui palju on rahastatud arstiteaduste, loodus- ja täppisteaduste gruppe võrreldes humanitaaria ja sotsiaaliaga, siis jääb tõesti silma, et sotsiaal- ja humanitaarteadusi on vähem rahastatud,» nõustus Tallinna Ülikooli rektor Tiit Land.
«Siin on küsimus bibliomeetrilises hindamises, loodus-täppisteadusi on sellest lähtudes lihtsam hinnata, publitseeritud artiklite arvu põhjal. Sotsiaal- ja humanitaarteaduste puhul on seda keerulisem teha ja kriteeriumid on pigem kaldu bibliomeetria suunas.
«Kui vaadata rahastust, siis torkab tõesti silma, et pole ühtegi sotsiaalteaduste tippkeskust. Riigi jaoks on see strateegiline küsimus: kas see on riigi jaoks oluline valdkond, kas see läbi teaduse toob riigile kasu, kas sotsiaalinnovatsioon ei vääri rahastust?» küsis rektor.
Riigi jaoks on see strateegiline küsimus: kas sotsiaalinnovatsioon ei vääri rahastust?
«Minu arvates võiks kaaluda nende kriteeriumide ülevaatamist, kas see ei diskrimineeri kedagi,» ütles Land.
«See olukord on olnud 10-15 aastat, praegu kulmineerus sellega, et kui rahastati üheksat tippkeskust, siis ühtegi sotsiaalteaduste keskust nende seas polnud,» märkis Land.
Land märkis, et praktilised kogemused näitavad, et vaidlustamine ei ole andnud positiivset lahendit. «Eksperthinnangud on kindlasti adekvaatsed, protseduur õige, pigem on küsimus kriteeriumites, mis tellija ehk riigi poolt loodud.»
Tema sõnul on seetõttu ka Tallinna Ülikool võtnud suuna teadusrahastust taotleda väljastpoolt Eestit.
Tänane Postimees kirjutas, et sotsiaalteadlaste töögrupp kahtlustab, et nad jäeti teaduse tippkeskuste valikul miljonitoetuseta, sest ministeerium eelistab reaalteadusi. Vaide on veebruaris lõppenud konkursile esitanud ka maaülikool, kes segastel asjaoludel auti mängiti.