:format(webp)/nginx/o/2016/01/15/4875577t1h06d6.jpg)
/nginx/o/2016/05/08/5355115t1hd7c2.jpg)
Tänavuse aasta ema tiitli pälvis muusikapedagoog ja koorijuht Heli Karu, kes on emaks kolmele lapsele ja juhendajaks sadadele.
Aasta ema Heli Karu: nähke enda ümber head ja uskuge sellesse (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teil on kolm last ja tohutul hulgal laululapsi. On teil aimu, kui paljusid te olete õpetanud?
Neid, kellest tänaseks on saanud tuntud muusikud, võib kokku lugeda ühe käe sõrmedel ja neist tuntuim on Sandra Nurmsalu. Neid kes on solistidena esinenud hästi maakondlikel või vabariiklikel võistlustel – neid on ikka palju. Ja lapsi, kes on lihtsalt minu käe all laulnud, saanud laulupisiku ning jätkanud mõnes kooris või koduski lauldes – neid on ikka sadu ja sadu…
Miks nad laulavad?
Ma arvan, et see tuleb südamest, see on seotud tunnetega. Ja see on ju vastastikune. Olen näinud palju lauljaid, kellest esialgu midagi välja ei paista. Aga ühel hetkel löövad tal silmad särama, tuleb areng, teised hakkavad tema laulmisest emotsioone saama – midagi on tärganud!
Minu ülesanne ongi anda selleks vajalik impulss, säde. Kas ma näen seda süttimist või mitte, on ettearvamatu. See võib vabalt juhtuda kunagi palju hiljem, aga kui see juhtub, on mul väga hea meel. Ja selle pärast ongi mul tunne, et see, mida ma teen muusika ja tuleviku heaks, on tähtsam, kui see, et keegi saab praegu auhindu.
(intervjuu jätkub pärast fotot)
/nginx/o/2016/05/08/5355119t1hd531.jpg)
Auhindade asemel hindate arenemist?
Minu kindel veendumus on, et kõik on võimelised laulma, aga selle saavutamine võib mõni kord kaua aega võtta. Olen üht poissi õpetanud esimesest klassist saati. Tema ise, tema ema ja ka mina tahan, et ta laulaks, aga tema hääleulatus oli väga väike. Olen temaga neil aastat tööd teinud ning nüüd, viiendas klassis on ta hääleulatus oktaav!
Aga vahel kuulen, kuidas lapsevanem räägib, et talle juba koolis öeldi, et ta ei oska laulda. Inimene on sellest saanud eluaegse trauma ja ta ei lähe enam kunagi proovima!
Kõik juhendajad ei viitsi lihtsalt nii palju vaeva näha.
Jah, tihtipeale tahavad noored dirigendid nii väga teha väärt muusikat, et nad ei jõua maakooli või pisikesse kohta ning selle asemel loovad kohe headest lauljatest hea koori. Ja ongi tore ja vägev ja annab kiiresti tulemuse! Ja tulemuseks on ka absoluutselt teine muusikaline elamus võrreldes väikese koha väikese kooriga.
Siin koolis on 160 õpilast ning eelmisele laulupeole läks kooriga üle 90 laulja. Jah, me ei saa taseme poolest minna koorikonkursile, aga laulupeoks vajaliku saavutasime. Ma tahan anda võimalikult paljudele lastele laulupeol osalemise kogemuse. Ma tahan, et kõik, kes soovivad, saaksid laulda ja ka need, kes ei taha, hakkaksid laulma. No, mitte jõuga, aga küll nad ühel hetkel tulevad ise ja tunnevad huvi, et kas saaks kooriga liituda.
(intervjuu jätkub pärast fotot)
/nginx/o/2016/05/08/5355121t1hd972.jpg)
Mitut koori juhatate?
2017. aasta laulupeoks valmistuvad Alavere põhikooli lastekoor ja poistekoor; Raasiku põhikooli mudilas-, laste- ja poistekoor ning Harju-Jaani noortemeeskoor.
Lisaks käib Kehra kunstide kooli Heli laulustuudios laulmist õppimas 85 last, pluss eraõpilased. No ja Alavere ning Raasiku koolis õpetan muusikat 1. kuni 9. klassini. Ja Anija valla segakoori Hannijöggi abidirigent olen ka ning vahel käin lauluvõistluste žüriides ja lastega esinemas…
Esimest korda astusite koori ette vaid 17-aastaselt. Kuidas enda kehtestamisega läks?
Kooliõpilasena olin ma täiesti hall hiireke ja tagasi vaadates imestan ma siiani, et kust ma selleks kõigeks julguse võtsin... Aga teisalt – ma mäletan, kuidas ma unistasin õpetajaks ja emaks saamisest. Õpetajaks saades olin 17 ja emaks saades 21.
Kuna alguses juhatasin koguduse segakoori, kus oli toetav seltskond ning lisaks tegelesin muusikakooli ettevalmistusklassidega, kus õppisid eelkooliealised, siis kehtestamisega muret polnud. Naljakas on aga see, et mõnest eelkooliealisest, keda ettevalmistusklassis õpetasin, on tänaseks saanud lapsevanem, kelle laps laulab nüüd minu käe all.
Mis teie enda lapsed teevad?
Tütar õpib EMTAs esimesel kursusel klassikalisi löökpille, vanem poeg õpib Tallinna Tehnikakõrgkoolis transporti ja logistikat ja pesamuna lõpetab sel aastal gümnaasiumi. Mõlemad pojad laulavad ka Harju-Jaani noorte meeskooris.
(intervjuu jätkub pärast fotot)
/nginx/o/2016/05/08/5355117t1h294f.jpg)
Miks aasta ema tiitel just teile osaks langes?
Olen sellele terve nädala mõelnud, isegi öösel pole hästi maganud, aga välja pole veel mõelnud. Tegelikult on selle tiitli väärilisi palju ja lõpuks on see natuke nagu loterii. Eks mul on ka tore vallavanem - tema mind vististi esitaski. Tänan südamest ka Eesti Naisliitu, kes otsustas tiitli just minule anda.
Tiitli kättesaamine on vististi emotsionaalne hetk?
Ma tegin juba ette silmad märjaks, nii et õigel päeval läks ainult suu kõrvuni. Elan neid asju sissepoole ja väljapoole tuleb naeratus.
Mida saalisviibijatele ütlesite?
Ma tahan ise ja soovitan ka teistel enda ümber näha head ja uskuda heasse. Näiteks tänapäeva meedia – see püüab ju inimeste ette tuua just musti, halbu asju. Teinekord jätan osa lugemata, sest tean, et midagi head ei ole.
Aga mina soovitan uskuda heasse, just inimeste koha pealt. Inimesed on võimelised muutuma ja ei tasu arvata, et keegi on ühte moodi ja selliseks jääbki.