Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Mis juhtus Tallinna loomaaias talveõhtul, mil elevanditalitaja sai eluohtlikult viga?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Dagne Mihkels
Copy
Tallinna loomaaia elevandid Draay, Carl ja Fien. Nemad ei olnud talvel juhtunud õnnetuses kuidagi süüdi.
Tallinna loomaaia elevandid Draay, Carl ja Fien. Nemad ei olnud talvel juhtunud õnnetuses kuidagi süüdi. Foto: Inari Leiman / Tallinna loomaaed

Põhja ringkonnaprokuratuur tunnistas talvel Tallinna loomaaias elevandipuuri väravate vahele jäänud talitaja vigasaamise õnnetuseks, sest elevanditalitaja oli juhtunus põhiliselt ise süüdi.

Prokuratuur lõpetas kriminaalasja 3. mail põhjendusega, et talitaja eluohtlik vigastus tekkis halbade asjaolude kokkusattumisest, see oli õnnetus, mille põhjustas see, et talitaja tegeles tööl isikliku meelelahutuse ja elamuste hankimisega ning muutus hooletuks.

Mis siis mullu 6. detsembril loomaaias tegelikult juhtus?

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest selgub, et tol talveõhtul oli graafikujärgselt tööl kaks elevanditalitajat – nagu kord ette näeb. Elevantidele oli just saali turvast pandud ja ühel talitajal tekkis soov filmida oma mobiiltelefoniga, kuidas emaelevandid turbaga möllavad.

Telefonid pole talitajatel keelatud, veelgi enam, need on neil omavaheliseks töösuhtluseks ette nähtud. Kõrge riskiga töö eeldab, et üks talitaja peab alati teadma, millega teine talitaja tegeleb või millisesse elevandiruumi ta parajasti läinud on.

Talitajad leppisid filmimise omavahel kokku ja üks neist läks juhtpaneeli juurde, millelt saab liigutada kõiki väravaid. Väravate avanemist saadab vali helisignaal, nende avanemine ei saa tulla üllatusena, kuid kuidagi juhtus nii, töötajad suutsid üksteisest mööda rääkida selles, kuidas filmiv talitaja liigub ja millise värava teine talitaja avab.

Mõlemad eeldasid, et said teineteisest aru, juhtpaneeli juures olev talitaja ka kontrollis vaateaknast määrustepäraselt, kas kedagi avatava värava juures pole. Aken on aga üsna piiratud vaateväljaga ning värava avanemine võtab veidi aega. Nii jäi avamisnupu juures passival töötajal märkamata, et teine talitaja, kes juba oli õhinal filmima asunud ja seetõttu ümbritsevat sugugi tähele ei pannud, väravasse astus. Seda halva ajastusena täpselt siis, kui värav tööle pandi.

Kõik käis väga kiiresti. Kostis värava vahele jääja üllatus- ja ehmatuskarje, nupule vajutanud talitaja avastas oma õuduseks väravate vahelt paarilise, lasi nupu lahti, värav sõitis minema ja mees vajus maha. Mobiiltelefon kukkus ja filmis veel tükk aega boksi lage, salvestiselt on kuulda, kuidas nuppu vajutanud naistöötaja ahastab:  «Sa ei öelnud ka, et sa tuled, ma ei näinud!»

Elevandimaja massiivsed väravad nalja ei mõista. Värava vahele jäänud mees sai eluohtlikke vigastusi.

Kuigi tööinspektsiooni uurimine tuvastas, et loomaaia töökorralduses on mitmeid ohutusalaseid puudusi – näiteks pole loomaaia elevanditalitaja töökoht pole päris ohutu; puuduvad ennetavad meetmed, et massiivsete väravate liikumine ei kujutaks endast ohtu; loomaaed pole korraldanud viga saanud talitaja juhendamist jne – leidis politsei, et antud juhtumil pole need puudused põhjusliku seosena määrava tähtsusega.

Elevanditalitajatel on keelatud tegeleda töö ajal muude asjadega, eriti selliste tegevustega, mis nende tähelepanu hajutab, ütleb talitaja ohutusjuhend. Telefoniga elevantide filmimine polnud isegi kaudselt talitaja tööülesanne ega kohustus, vaid talitaja isiklik meelelahutus ja elamuste hankimine selle kohta, kuidas elevandid turbahunnikutega käituvad. Paraku hajutas filmimine mehe tähelepanu ja viis saatusliku õnnetuseni, sedastab kriminaalasja lõpetamise määrus.

Väravate vahele jäämise hetkeks oli talitaja juba 40 sekundit filminud ja oli ilmselgelt toimuva jäädvustamisest väga haaratud. Politsei jõudis tunnistajaid üle kuulates järeldusele, et ka juba enne filmimist, kui teise talitajaga kokkuleppeid tehti, oli mees filmimise ootuses nii õhinas, et kas jättis tähelepanuta, unustas, mõistis valesti või ajas segamini, milliste väravate avamisest tal teise talitajaga jutt oli.

«Kokkuvõtvalt võib öelda, et tegu oli karistusõiguslikus mõttes halbade asjaolude kokkusattumisest tingitud õnnetusjuhtumiga, milles puudub alus kellelegi kahtluse esitamiseks, mistõttu tuleb kriminaalmenetlus lõpetada,» sedastab määrus.

Tagasi üles