Täna toimub 21 linnas üle Eesti juba üheteistkümnendat korda heategevuslik teatejooks, millest võtab tänavu osa rekordiliselt üle 9500 noore.
Galerii: peaaegu 10 000 noort osalevad heategevuslikul teatejooksul
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See on nende märkamine, kes seda tõepoolest vajavad. Usun, et liikumisvõime kaotanud noortele annab jõudu teadmine, et igal aastal kogunevad üle Eesti nende toetuseks ja abiks Teatejooksule tuhanded eakaaslased,» ütles president Ilves.
Teatejooksu ühe eestvedaja Erik Pallase sõnul ei osanud korraldajad rohkem kui kümme aastat tagasi oodata, et üritusest kasvab Eesti suurim laste- ja noortespordiüritus. «Tuhandete eesti laste ja nende õpetajate jaoks on teatejooks saanud iga-aastaseks traditsiooniks, kus osaletakse rõõmuga üha uuesti ja uuesti. See on võimalus tunda rõõmu liikumisest ja teha oma jooksuga head,» ütles Pallase.
Teatejooks toimub samaaegselt 21 paigas üle Eesti: Tallinnas, Elvas, Haapsalus, Jõgeval, Keilas, Kuressaares, Kohtla-Järvel, Kärdlas, Narvas, Otepääl, Paides, Raplas, Põlvas, Pärnus, Rakveres, Sillamäel, Tartus, Toilas, Valgas, Viljandis ja Võrus. Suurim osalejate arv on seekord Tallinnas (1072 last), järgnevad Tartu (920 last) ja Pärnu (832 last).
Kõigis linnades peetakse Teatejooks viies vanusegrupis: 5., 6., 7., 8. ja 9. klassi noortele, igas meeskonnas on kaheksa liiget. Iga kool sai registreerida piiramatul arvul võistkondi, samuti võisid end kirja panna sõpruskondade või treeninggruppide võistkonnad. Teatejooksul võitjaid välja ei selgitata, oluline on osavõtt!
Teatejooksuga kogutakse tänavu annetusi kahe lapse ravi toetuseks: 4-aastase Tallinna tüdruku Uljana ja 6-aastase Kertu jaoks. Kertu sündis tugevalt enneaegsena lausa kaks ja pool kuud enne tähtaega. Tema kõndimist takistab alajäsemete spastilisus, mistõttu vajab ta liikumiseks nii tugiortoose kui ka kõnniabivahendeid. Uljana on aga sünnijärgse trauma tagajärjel spastiline – see tähendab, et tema lihased on kanged ning lihastoonus on nii kõrge, et liikumine on raske.
Liikumisvõime kaotanud laste ravi Haapsalu Neuroloogilises Rehabilitatsioonikeskuses saab toetada, helistades aastaringselt avatud heategevusnumbril 900 7777 (ühe kõne hind on 7 eurot).
Tallinnas Kadrioru lossi ees avasTeatejooksu president Toomas Hendrik Ilves, kelle sõnul on Teatejooks väärt algatus, mis toetab liikumisvõime kaotanud lapsi, et nad uuesti omal jõul liikuma hakkaksid.