Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Pealtnägija: Eesti terviseasutused ei paku GHB ohvritele kohtus tõendina vettpidavat testimisvõimalust (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Wismari haigla. Illustratiivne foto.
Wismari haigla. Illustratiivne foto. Foto: Karli Saul

GHB-d ehk korgijooki jõuab politsei hinnangul viimastel aastatel Eesti turule rohkem kui kunagi varem, seda kasutatakse muu hulgas ka ohvrite salaja uimastamiseks, vägistamiseks ja röövimiseks.  Samas näitavad kannatanute lood, et ohvriolukord on võimatu, sest teda jooksutatakse ühest asutusest teise ning antakse kohati isegi valeinfot.

ETV saates «Pealtnägija» rääkisid oma loo kaks naist, kelle joogi sisse ilmselt GHB-d sokutati. Kui naised toibusid ja tahtsid haiglas analüüse anda, saadeti neid ühest haiglast teise, kuid analüüse neil kuskil ei võetud – soovitati politseiga koos tagasi tulla.

Politsei aga soovitas neil hiljem avaldust kirjutama tulla. GHB on aga narkootikum, mis kaob organismist jäljetult juba kaheksa tunniga, mis tähendab, et kuni naised asjatult politseist abi otsisid, muutus analüüside andmine juba mõttetuks.

Eksperimendi korras taastas «Pealtnägija» koos ühe naisega sündmuste käigu ning koos prooviti anda GHB testi Eesti kuues suuremas meditsiiniasutuses. Selgus, et neid jooksutati haiglate vahel, anti vastuolulist teavet ja isegi otsest valeinformatsiooni.

Pikemalt loe eksperimendist siit.

Tagasi üles