/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2010/01/20/299438t1h9f1e.jpg)
Tartu Ülikooli riigiteaduste instituudi õppejõud Vello Pettai leiab, et presidendi institutsioon pole Eestis sugugi tähtsusetu ega funktsioonid pelgalt tseremoniaalsed.
Vello Pettai: presidendi institutsioon pole sugugi tähtsusetu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Piisab meeldetuletusest, et president on kasutanud kümnetel kordadel oma seadusandlikku vetoõigust ning seda enamasti edukalt. See on tõestuseks, et ta on oluline instants poliitiliste otsuste tegemisel,» selgitas Pettai Postimees.ee’le.
«Lisaks on ta 1993. aastast alates neljateistkümnel korral pöördunud riigikohtu poole vaidlustamaks rida õigusakte, mis on olulise tähtsusega olnud Eesti riigikorra tasakaalus hoidmisel,» meenutas politoloog.
«See on küsimuse nähtav pool. Nähtamatu osa on need funktsioonid, mida seni pole vaja läinud, nagu sõjaseisukorra väljakuulutamine jmt. Nende kergekäeline liitmine peaministri või mõne muu institutsiooniga muudaks oluliselt riigi jõustruktuuride vahekordi,» hoiatas TÜ õppejõud.
«Välispoliitikas pole Eesti presidendile kunagi mingit erilist rolli antud. Seega institutsioonile kui sellisele sellist puudust ette heita pole mõtet. Et Eesti otsustusvõime paljudes välispoliitilistes küsimustes on kahanenud seoses liitumisega ELiga, on küsimus, mida tuleks pigem esitada välisministeeriumile, kui soov on riigikulusid kärpima hakata,» nentis Pettai.
«Kokkuvõttes ei tohiks siin mingil juhul segamini ajada isikuid ja institutsiooni. Et kellelegi ei juhtunud imponeerima Toomas Hendrik Ilvese viimane kõne või koguni tema viimased aastad ametis, ei tohiks see kaugeltki tähendada seda, et kogu institutsioon tuleks ära kaotada. See on lihtsameelne arusaam riigiõigusest ning poliitilistest institutsioonidest,» rõhutas politoloog Vello Pettai.
Andrus Saar kaotaks kuluka ja eriliste funktsioonideta presidendi ameti
Jaanuari algul avaldas sotsioloog Andrus Saar arvamust, et presidendi institutsioon tuleks Eestis kaotada, kuna presidendil pole erilisi funktsioone järele jäänud, samas nõuab selle institutsiooni ülevalpidamine riigilt suuri kulutusi.
Saare sõnul peab Eesti olema kokkuhoidlik ja mõtlema, mille peale on mõttekas vahendeid ja inimressursse kulutada ja mille peale mitte.
Saare hinnangul puudub Eesti presidendil praktiliselt ka välissuhtluse funktsioon ning kui tahta seda suurendada, algab presidendi ja valitsuse vahel vägikaikavedu.
Kui president Lennart Meri arvamus oli Saare hinnangul inimeste jaoks oluline ning tema väljaütlemised olid sageli väga jõulised, siis president Toomas Hendrik Ilvese puhul see tingimata ei kehti. Saare sõnul kuulas ta vana-aastaõhtul Ilvese tervituskõnet viis minutit ning tundis seejärel, et sealt «ei tule midagi». «Ma ei tahtnud teleka ees rohkem aega raisata,» märkis ta.
Saar nõustus Siim Kallase arvamusega, et Eestis oleks mõttekas presidendi ja peaministri roll ühitada, kuna presidendil pole enam erilisi funktsioone ning ta peab eelkõige toetama valitsuse seisukohti.
Kallas: presidendi ja peaministri ühendatud ametikoht otsevalitavaks
Siim Kallas käis oktoobris 2002 valitsusjuhina välja idee presidendi ja peaministri ameti ühendamisest otsevalitavaks riigijuhi institutsiooniks.
«Miks meil üldse on kaks eraldi institutsiooni kahe eraldi aparaadi ja väga paljuski kattuvate funktsioonidega? Praktilise kogemuse põhjalt ma kinnitan, et Eesti saaks hakkama olukorras, kus valitsuse juht on ühtlasi ka riigipea ja see on otse valitud. Sarnane süsteem on Iisraelis ja ka Ameerikas,» rääkis Siim Kallas mais 2003 Postimehele antud intervjuus.
«Paljudel on ehk hirm, et tuleb mingi diktatuur ja kole äge valitsus. Aga tegelikult ongi Eestile ägedat valitsust vaja. Kõik see on tehtav nii, et ka parlamendi võim on tagatud. Keegi ju ei ütle, et Ameerika Ühendriikides on Kongressil vähe võimu, tal on tegelikult väga suur võim, palju suurem kui meie riigikogul,» leidis Kallas toona.
«Seega on tasakaalu võimalik luua ja samal ajal likvideerida parallelism ning anda valijatele väga selge valik. Kui lähete ja valite oma valitsusjuhi ära, siis olete neli aastat seotud selle valikuga ja teate, et see oli teie valik või et see ei olnud teie valik. Praegu võib valija jätkuvalt olla segaduses, et ta valib üht, aga saab koalitsioonis hoopis teise või kolmanda. Ja lõpuks hakkab valija küsima, ah mis mõtet mul ikka valima minna on,» põhjendas Kallas oma ettepanekut.
Ilves usub presidendi rolli paikaloksumisse
President Toomas Hendrik Ilves ütles aastalõpuintervjuus Eesti Rahvusringhäälingule, et usub, et Eestis loksub presidendi roll tasapisi paika.
Arutledes küsimuse üle, kas Eestis võiks presidenti valida otsevalimiste teel, sõnas Ilves, et kui tahetakse muuta põhiseadust, siis võib seda loomulikult teha, aga siin tekivad omad ohud.
«Parlamentaarsed demokraatiad on ühelt poolt tõestanud end kõige stabiilsemate riikidena võrreldes presidentaalsete riikidega. Meil siin on aga endiselt soov, et president lajataks valitsusele või sekkuks asjadesse, milleks tal põhiseaduse järgi ei ole volitusi,» ütles Ilves.
«Oma tegevust vaadates olen ma kõige uhkem selle üle, et ma olen kogu aeg seisnud põhiseaduse eest, isegi kui need otsused on ebapopulaarsed,» sõnas Ilves, tuues näiteks riigikogu palgale veto panemise.
«Presidendi roll Eestis on olla põhiseaduse garant. Me võime tahta, et president sekkub aktiivselt poliitikasse, aga siis ei ole see enam parlamentaarne riik,» selgitas Ilves.
Loe lisaks!
Siim Kallas muudaks Eesti riiki. 4.10.2002.