/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2015/08/26/4422451t1h59b1.jpg)
Tallinna Sadama korruptsioonikaasuse raames kahtlustuse saanud ettevõtte eksjuhi Ain Kaljuranna vahistamine oli seaduslik, leidis kaasust põhjalikult vaaginud riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseis.
Riigikohus tunnistas Ain Kaljuranna vahistamise seaduslikuks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaljuranna vahistamise asjus esitasid määruskaebuse tema kaitsjad Leon Glikman ja Paul Keres. Nad leidsid, et vahistamismenetlus polnud aus, kuna prokuratuur ei võimaldanud kahtlustataval ega tema kaitsjatel vahistamistaotluse aluseks olevate tõenditega tutvuda ning kohtud loobusid alusetult selles küsimuses seisukoha võtmisest.
Kaebust arutanud kriminaalkolleegiumi kolmeliikmelises koosseisus tekkisid aga tänavu veebruaris seadust kohaldades põhimõttelist laadi eriavamused, mistõttu asus seda vaagima kriminaalkolleegiumi kogu koosseis. Kolmapäeval jõudis kriminaalkolleegiumi kogu koosseis otsuseni, leides, et Kaljuranna vahistamine oli seaduslik, vastav määrus tuleb jätta jõusse ja sellega jääb kaitsjate kaebus rahuldamata.
Kriminaalkolleegium nõustus kaitsjatega, et õigus tutvuda kahtlustuse aluseks olevate tõenditega on lahutamatult seotud ausa kohtupidamise põhimõttega. «Väär on aga kaitsjate käsitlus, et õigus tutvuda kahtlustuse aluseks olevate tõenditega kehtib Euroopa Inimõiguste Kohtus (EIK) praktikas absoluutsena ning piiramatult. EIK on enda praktikas järjepidevalt jaatanud ka süütegu menetlevate õiguskaitseorganite õigust jätta kuni eeluurimise lõpuni osa nende kogutud teabest kahtlustatava eest varjatuks, et takistada tema poolt tõendite võimalikku moonutamist ning menetluse kulgemise ohustamist,» märkis riigikohus.
Kolleegiumi hinnangul peab ausas menetluses pooltele olema tagatud võrdne võimalus kohtu siseveendumuse kujunemise mõjutamiseks, mis aga ei tähenda, et vahistatavale tõenditele juurdepääsust keeldumist tuleks alati käsitada ausa menetluse põhimõtte rikkumisena.
Kolleegiumi hinnangul on poolte ebavõrdsusest ebaausa kohtumenetluse ilminguna põhjust rääkida alles juhul, kui tõenditele juurdepääsust keeldumisega kaasnevaid raskusi kaitseõiguse teostamisel pole tasakaalustatud ja vahistatavalt endalt ning tema kaitsjalt on võetud seetõttu tõhus ning reaalne võimalus vahistamistaotluse argumente kummutada.
Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole kaitsepoolele tõenditele vahetu juurdepääsu piiramine ebaproportsionaalselt takistanud kaitseõiguse efektiivset teostamist. Nii vahistamistaotluses kui ka kohtumäärustes on kirjeldatud põhjalikult kuriteokahtlustust ja õigusemõistmisevastaste kuritegude toimepanemise ohtu ning antud üksikasjalik ülevaade senises kriminaalmenetluses kogutud tõenditest.
«Seega olid kahtlustatav ja kaitsjad kogu vahistamismenetluse vältel teadlikud, milliste tegude toimepanemises Kaljuranda kahtlustatakse ning millised tõendid ja kuidas esitatud kahtlustust kinnitavad. Samad andmed olid kahtlustataval ja kaitsjatel õigusemõistmisevastaste kuritegude toimepanemise ohu kohta. Eelkirjeldatu võimaldas esitada prokuratuuri seisukohtadele sisulisi vastuväiteid ja seda on kaitsjad, sealhulgas kaebemenetluse kaudu, ka teinud,» märkis riigikohus.
Harju maakohus vabastas 5. jaanuaril vahi alt korruptsioonis kahtlustatavad Tallinna Sadama eksjuhid Ain Kaljuranna ja Allan Kiili, kes pidid edaspidi olema elektroonilise järelevalve all. Läinud aasta jõulude eel taotlesid Allan Kiili ja Ain Kaljuranna kaitsjad kohtult, et kahtlustatavate vahistamine asendataks elektroonilise valvega. 5. jaanuaril peeti Harju maakohtus kohtuistungid, kus prokurör nõustus tõkendi muutmisega.
Kaitsepolitsei pidas Tallinna Sadama juhatuse endised liikmed Allan Kiili ja Ain Kaljuranna kinni mullu 26. augustil. Samal päeval peeti kinni ka kolm altkäemaksu andmises ja kolm selle vahendamises kahtlustatavat. Nemad pääsesid 28. augustiks kõik vabadusse. Hiljem on kahtlustuse saanud ka kaks Poola laevatehasega seotud isikut.
Riigiprokuratuuri kinnitusel käivitus kriminaalmenetlus Kiili ja Kaljuranna tegevuse uurimiseks küll tänavu, kuid kogutud tõendid annavad alust arvata, et võimalikud korruptiivsed tehingud ulatuvad juba aastasse 2009.
Kahtlustuse keskne tehing on riigiprokuratuuri kinnitusel parvlaevahange ning uurimisandmetel tekitab kahtlusi laevade tellimine nii Poolast kui Türgist.