:format(webp)/nginx/o/2016/02/19/5063657t1h186a.jpg)
Haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross toetab tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski plaani, mille järgi hakkaks riik täiendavalt maksma pensionäride ravikindlustuse eest. Rahandusminister ja riigikogu rahanduskomisjoni esimees vaataksid aga enne lisaraha eraldamist teisi võimalusi.
«Pikemas perspektiivis tekib meil olemasoleva finantseerimismudeliga struktuurne puudujääk, elanikkond vananeb. Selles kontekstis on tõesti oluline, et oleks aegsasti läbi mõeldud erinevad võimalused, kuidas haigekassa finantspositsiooni hoida tugevana nii, et me ei peaks ravi kättesaadavust vähendama,» rääkis Ross.
Selleks ongi kaks varianti. Esimene variant on suurendada olemasolevat tulubaasi. «Ma arvan, et see ei oleks hea. Pigem on räägitud teistpidi, ka valitsus on rõhutanud, et võib-olla pigem võiks kaaluda, kuidas tööjõumakse veidikene alandada. Siis on alternatiiv teatud valemi järgi teha riigieelarvest täiendavaid kindlustusmakseid,» lausus Ross.
Näiteks võiks ülekande suuruse haigekassale seada sõltuvusse kindlustatud isikute arvuga. «See on kindlasti üks väga tõsiseltvõetav võimalus, mida kasutatakse ka teistes maailma riikides,» märkis Ross.
«Pikemas perspektiivis tekib meil olemasoleva finantseerimismudeliga struktuurne puudujääk, elanikkond vananeb. Selles kontekstis on tõesti oluline, et oleks aegsasti läbi mõeldud erinevad võimalused, kuidas haigekassa finantspositsiooni hoida tugevana nii, et me ei peaks ravi kättesaadavust vähendama.
Rossi sõnul on ka haigekassa ise prognoosinud, et struktuurne puudujääk tekib elanikkonna vananemisega umbes viie aasta pärast. Nii peaks muudatustes paari aasta jooksul juba kokku leppima.
Hiljuti kutsuti sotsiaalministeeriumis kokku töögrupp kõrgemate ametnikega, kes pärast arutelusid Maailma Terviseorganisatsiooniga tegid konkreetsed ettepanekud. Minister kavatseb nende põhjal teha ka valitsusele kabinetiaruteluks omakorda ettepaneku.
Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski (SDE) tõdes tänases Postimehe intervjuus, et on vaid aja küsimus, mil haigekassa struktuursesse miinusesse läheb.
«Rahandusministeeriumi ettepanek on hakata järk-järgult kompenseerima tööealise elanikkonna vähenemist haigekassasse mingi reegli põhiselt. Ütleme, et aastas läheb näiteks 2000 inimest pensionile ja nende eest makstakse mingi keerulise valemi alusel haigekassasse riigikassast raha juurde. Mina pooldan lihtsamat süsteemi: et riik maksaks pensioniealiste eest tervisekindlustusmaksu ära,» rääkis minister intervjuus.
«12 protsenti ravikindlustusmaksu pensionäride eest maksaks riik haigekassasse. Oleme arvestanud, et see hakkab olema 90 miljonit eurot riigieelarvest,» märkis Ossinovski.
«Riigi eelarvestrateegia võttis valitsus vastu eelmisel nädalal ja me arutasime seda just oma tänasel riigikogu rahanduskomisjoni istungil,» kommenteeris riigikogu rahanduskomisjoni esimees, reformierakondlane Remo Holsmer ja jätkas: «Eelarvestrateegiasse tervise- ja tööminister taotlust haigekassa täiendavaks rahastamiseks ei teinud.»
Holsmer leidis, et enne sellises suurusjärgus lisaraha suunamisest valdkonda peaks kõigepealt vaatama süsteemi sisse ja leidma võimalusi, kust läbi reformide tegemise ja efektiivsuse suurendamise raha juurde võiks leida. «100 või 200 miljonit eurot täiendavat raha n-ö eelarvest võtta pole,» kinnitas ta.
Järgmise nelja aasta riigieelarve strateegia perioodil püsib haigekassa Holsmeri sõnul tasakaalu lähedal, aga pikemas perioodis tekib valdkonna jätkusuutlikul rahastamisel probleeme. «Tõsi on see, et tööealine elanikkond väheneb ja see vähendab haigekassa tulusid, rahvastiku vananemine omakorda suurendab haigekassa kulusid,» nentis Holmser.
Saadik lisas, et valitsuse tasandil moodustatud ravikindlustuse jätkusuutlikkuse töögrupp peaks lähiajal omad ettepanekud välja pakkuma ja siis saab ka teha vastavaid poliitilisi otsuseid.
Rahandusminister Sven Sester (IRL) möönis samuti, et eelmisel nädalal valitsuses kinnitatud riigi eelarvestrateegias sellise uue kuluga arvestatud ei ole. «Seega saame võimalikest uutest pikaajalistest kuludest rääkida järgmisel kevadel, kui asume tegema uut riigi eelarvestrateegiat,» sõnas ta.
Haigekassa süsteem on Sesteri selgitusel üles ehitatud nii, et selle kulud kaetakse sotsiaalmaksu haigekassale laekuvast ravikindlustuse osast, mis moodustab 13 protsenti palgafondist. Selle laekumine kasvab lähiaastatel ligikaudu 5 protsenti aastas.
«Enne lisarahast rääkimist eelistaksin arutada töö- ja terviseministriga võimalikke struktuurseid reforme, mis meie ravikindlustuse süsteemi tervikuna efektiivsemaks muudaksid ja inimesi oma tervisest rohkem hoolima suunaksid,» lausus Sester ja tõi välja, et näiteks on räägitud personaalsetest tervisekontodest, aga ka erahaiglatelt ja -arstidelt teenuste ostmisest, juhul kui need on riigihaiglatest efektiivsemad.
«Kindlasti on lahendusi veelgi, aga need peab lauale tooma terviseminister,» ütles ta ja lisas: «Võtmeküsimusena näen siin majanduskasvu. Kui Eesti majandus kasvab piisavalt kiiresti, kasvavad ka palgad ja ravikindlustuse eelarve võimalused ning väheneb ka meditsiinipersonali palgavahe Soomega, mis on üks haigekassa kulude kasvu vedav tegur.»
Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige ja endine sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt (SDE) tõdes, et Ossinovski pakutud varianti on ka eelnevalt arutatud ning see on üks arutamist väärivaid lahendusi.
«Meil on solidaarne tervisekindlustus, kus nii lapsed kui ka need, kes on töötud või eakad, saavad tervishoiuteenuse. Ma pean seda süsteemi väga õigeks. Täna on haigekassa teinud seda siiski nendest vahenditest, mille pealt on maksu makstud ehk riik peaks võtma teatud kohustused, mina pean seda õigeks,» lausus Kütt.
Riigikogu rahanduskomisjoni liige, vabaerakondlane Andres Ammas nentis, et see, et Eesti tervishoid vajab rohkem raha kui sotsiaalmaksust laekub, on tõsiasi ja puuduolev summa liigub riigieelarvest haigekassasse praegugi. «Eelarve selguse ja läbipaistvuse mõttes oleks ehk tõesti parem, kui riik kannaks pensionäride ja laste eest raha haigekassale. See oleks samm õiges suunas,» arvas ta.
Arusaamatuks jääb tema sõnul aga taaskord koostöö valitsusliidu sees. «Ossinovski pakub põhimõtteliselt uut lähenemist, ent riigi eelarvestrateegias pole sellest midagi. On vaid loosung: tuleb tagada tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkus,» märkis saadik.
Pensionäride väärikuse seisukohalt võiks riigikogulase hinnangul kaaluda ka ideed, et pensionid hakkavad maksma sotsiaalmaksu, aga selle võrra pensionid tõusevad.
«Samuti oleks põhimõtteliselt õige jagada sotsiaalmaks tööandja ja töövõtja vahel, kuigi see kohe süsteemi raha juurde ei too. Praegune solidaarsusprintsiibil tuginev paindumatu süsteem pitsitab tööandjaid liialt palju, ent sotsiaalmaksu alandamine poole protsendi kaupa alates tulevast aastast on eriti jabur – see ei aita tuntavalt ettevõtjaid ega kasvata tööhõivet,» lisas Ammas.
Ammas usub, et uuesti tuleks alustada ka arutelu teemal, kui optimaalne on meie tervishoiu taristu. «Ebameeldivaid otsuseid lõputult edasi lükata ei saa, kuigi iga poliitilise otsuse taga selles valdkonnas saab olema suur hulk solvunud valijaid,» lisas ta.