Merko üritab kohtu abil tühistada Solarise laevaringu uurimisraportit

Päästjad laevaringu järel Solarise saalis toimetamas. Foto: Postimees.ee lugeja

AS Merko Ehitus üritab kohtu abil tühistada tehnilise järelevalve ameti (TJA) mullu kevadel valminud uurimisraportit Solarise laevaringu asjus, mis asetas juhtunus vastutuse ehitusfirmale.

Menetluspooled kohtusid Tallinna halduskohtus esmakordselt kolmapäeval toimunud korraldaval avaistungil, kui pandi paika kaasuse edasine menetluskord ning lepiti kokku, et vaidluse sisulise aruteluga tehakse algust veebruaris.

TJA jõudis Solaris Keskuse Cinamoni kinosaali laevaringu põhjuste uurimisega lõpule mullu mais, tuvastades, et varingu põhjustas projekti- ja ehitusviga, mis viis riputite ja metallprofiilide vahelise ühenduse katkemiseni. Solarise tegevjuhi Anneli Palvadre teatel olid uurimistulemuste kohaselt lae riputid üle koormatud, mistõttu on selge, et ehitusfirma Merko tegi tõsiseid vigu nii kino projekteerimisel kui ehitamisel.

TJA raporti kohaselt on ripplae ehitusel kasutatud riputi tootja poolt määratud koormuspiiriks 25 kilogrammi. Merko Ehituse koostatud ripplae projekti analüüsimisel tuvastas TJA, et see koormuspiir oli ületatud juba ripplae omakaaluga, arvestamata seejuures koormust suurendavat varutegurit. Varuteguriga arvestamisel oleks projektikohase sammu puhul arvestuslik koormus ühele riputile juba üle 30 kilogrammi ehk oluliselt üle tootja poolt soovitatud koormuspiiri.

Uurimise käigus selgus, et tegelik riputite samm oli projektikohase 900x900 millimeetri asemel kogu lae ulatuses varieeruv, sõltudes eelkõige laes paiknevatest ventilatsioonitorudest ja kandevprofiilpleki laine sammust. Tegelikkuses paigutas ehitaja riputeid seega isegi veel vähem, kui oli ette nähtud niigi puudulikus projektis.

Projekteeritud sammust erinevalt ehitamise tulemusel olid osad riputid ripplae omakaalust tingituna isegi 20 protsendilist varutegurit arvestamata koormatud kuni kaks korda enam kui nägi ette riputi tootja poolne soovitus.

Ehitusprojekti projektjoonis, mille kohaselt ehitati varisenud kinosaali ripplagi, ei vastanud TJA hinnangul õigusaktides ehitusprojektile esitatavatele nõuetele - projektis toodud riputite sammu järgides ei olnud võimalik ehitada ohutut ja stabiilset laekonstruktsiooni, lisaks ei selgunud projektjoonise põhjal üheselt ripplae konstruktiivne lahendus, paigaldusviis ja konstruktsioonile mõjuvad koormused. Paraku püstitas ehitaja ripplae, mis ei vastanud isegi puudulikule ehitusprojektile.

Palvadre märkis mullu kevadel, et projekteerimise eest vastutas Merko Ehitus ning ehitamise eest Merko Ehituse ja Skanska EMV konsortsium. Ühtlasi nimetas Palvadre toona kahetsusväärseks, et ka omanikujärelevalvet teostanud OÜ Ahti Väin Konsult ei suutnud neid vigu õigeaegselt tuvastada.
AS Merko Ehitus teatas vahetult pärast raporti avaldamist, et firma ei võta omaks projekteerimis- ja ehitusviga Solarise keskuse kinosaali lae varisemisel ning peab varingu põhjuseks ventilatsiooni tekitatud rõhkude erinevust ja kino helisüsteemi tekitatud lubamatut resonantsi.

ASi Merko Ehitus juhatuse liige Andres Agukas viitas mullu kevadel Tallinna tehnikaülikooli ehitiste projekteerimise instituudi 23. märtsil valminud uuringule, mis tõi laevaringu põhjustena esile hoone ventilatsioonisüsteemi tekitatud rõhkude erinevust ja kinosaali helisüsteemi tekitatud lubamatut resonantsi.

Solaris Keskus otsustas pärast õnnetust kõik keskuses asuvad kinosaalid sulgeda ja lasta sealsed laekonstruktsioonid täielikult ümber ehitada.
Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Maria-Elisa Tuuliku sõnul on Solarise Keskuse laevaringu asjaolude uurimiseks käivitatud kriminaalmenetlus endiselt eeluurimise staadiumis.

Tallinna kesklinnas asuva Solarise keskuse Cinamoni kinosaalis kukkus lagi alla tunamullu 13. oktoobril. Kinosaalis kedagi lae allakukkumise ajal polnud ning õnnetuses keegi vigastada ei saanud. Kinosaali lagi kukkus alla vaid mõni päev pärast Solarise keskuse pidulikku avamist, mis toimus 2009. aasta 9. oktoobril.