/nginx/o/2013/07/05/1875160t1h10ce.jpg)
/nginx/o/2010/11/08/463136t1h09b9.jpg)
Tallinna linnavalitsuses koostatakse määrust, mille järgi muutuvad kõik pealinna koolid kindla teeninduspiirkonnata koolideks, kuid esialgu on lahtine, mis saab praegu seaduses olevast nõudest, et laps peab saama lähimasse elukohajärgsesse kooli.
Tallinna idee: tippkooli pääseb tulevikus kesklinna registreerumata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui kõne all olev määrus kehtima hakkab, saaksid sügisest näiteks kahte hea mainega, kuid piirkondlikku kesklinna kooli, 21. kooli ja Gustav Adolfi gümnaasiumisse (GAG), õppima asuda ka need lapsed, kes sissekirjutuse järgi ei ela kesklinnas. Piisab vaid sellest, et laps elab Tallinnas.
Nii GAGi direktor Hendrik Agur kui ka Tallinna 21. kooli direktor Naida Toomingas on uue määruse poolt. «Olime mitmete koolidega selle muudatuse initsiaatoriteks ja tunneme heameelt, et see vilja hakkab kandma,» lausus Agur. «Vanemad saavad nüüd oma lastele ise kooli valida, arvestades koolide eripära ning laste eeldusi ja soove.»
Määruse jõustumine tähendaks seda, et praegugi Piritalt ja mujalt üle kogu linna tulnud laste käimine GAGis muutuks igati seaduslikuks. «Seni kasutasid vanemad teisi võtteid – peamiselt elanikeregistri fiktiivne muudatus,» lisas Agur.
«See on väga positiivne uudis,» rõõmustas linnavalitsuses koostatava määruse üle ka lapsevanem Ingrid Kuusk, kes on juba pikemat aega muretsenud, kuhu kooli ta poeg sügisel õppima saab asuda.
Naine on üks lapsevanematest, kes muutis sissekirjutust, et kindlustada oma lapsele seeläbi ehk parem tulevik. «Tegemist on andeka lapsega, kes hakkas arvutama juba kolmeaastaselt ja praegu arvutab tuhande piires,» ei olnud Kuusk oma poja kiitmisega kitsi.
Tallinna abilinnapea Yana Toomi sõnul on määrus praegu juristide käes ülevaatamisel. «Praegu on tegelikult vara veel öelda, et tegemist on määrusega, see on pigem määruse projekt või mustand,» rääkis ta.
Toom ütles, et nende jaoks on alati olnud olulised neli põhimõtet, kuidas Tallinnas reformi ellu viia. «Esiteks me täidame seadust, teiseks see, et me säilitame Tallinna koolide omapära, mis tähendab seda, et me ei tahaks lasta eliitkoole olla lihtsalt elukohajärgsed. Ja et me arvestame vanemate valikuga,» rääkis Toom.
Ta lisas, et juristid peaksid jõudma määruse üle vaadata nädala jooksul. «Pikemalt ma sellest praegu rääkida ei soovi, et mitte paanikat tekitada,» sõnas Toom.
Haridus- ja teadusministeeriumi avalike suhete nõuniku Asso Ladva sõnul tekitab määruse eelnõus küsimust olukord, kus näiteks ühte väiksesse kooli soovib õppima asuda 600 õpilast. «Lapsevanemad võivad seejuures öelda, et see on nende elukohajärgne kool, ja kool peab kõik õpilased vastu võtma,» rääkis ta ja lisas, et see võib kaasa tuua palju kohtuvaidlusi.
Olukorra lahendaks Ladva sõnul see, kui lapsel oleks linna poolt kindel kool oma elukoha lähedal, kuhu ta saab õppima minna ilma tingimusteta. «Kui lapsevanem seda kooli ei soovi, siis on tal võimalus lasta oma lapsel teha katseid ka teistesse koolidesse,» selgitas Ladva.
Ka tänavu heaks kiidetud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses on kirjas, et omavalitsus määrab lapsele elukohajärgse kooli, arvestades õpilase elukoha lähedust koolile, pere teiste laste õppimist samas koolis ja võimalusel vanemate soove. Katseid elukohajärgsesse kooli sissesaamiseks teha ei tohi.
Praegu on pealinnas 15 ülelinnalise vastuvõtuga ehk niinimetatud piirkonnata kooli, neist tuntumad on reaalkool, inglise kolledž ja prantsuse lütseum.