Koolitulistamise süüasjas pöördus riigikohtusse vaid süüaluse kaitsja

Paalalinna koolis õpetaja tapnud noormees Viljandis kohtumaja ees. Foto: Aivar Aotäht

Õpetaja maha lasknud Viljandi koolipoisi süüasjas pöördus riigikohtusse vaid süüaluse kaitsja ja tema isa esindaja, sai selgeks esmaspäeval, kui oli viimane võimalus esitada kassatsioonkaebuseid.

Süüaluse kaitsja taotleb alama astme kohtutes poisile määratud karistuse vähendamist ning ühtlasi vaidlustab tsiviilkostja ehk poisi isa esindaja tsiviilhagide summad. Prokurör ja kannatanute esindaja kassatsioonkaebust ei esitanud.

Järgnevalt peab riigikohus otsustama, kas kaebuste menetlusse võtmiseks on alust.

Viimati tuli süüasjas lahend märtsi lõpus, kui Tartu ringkonnakohus jättis suures osas muutmata koolitulistaja süüasjas maakohtus langetatud otsuse. Ringkonnakohus muutis maakohtu otsust vaid osas, millega mõisteti süüdistatava isalt välja nii menetluskulud kui tsiviilhagi läbivaatamisega seonduvad kulud ja kannatanutelt nende tsiviilhagi läbivaatamisega seonduvad kulud. Ringkonnakohus jättis menetluskulud süüdistatava enda kanda ja mõlemad tsiviilhagi läbivaatamisega seotud kulud riigi kanda.

Sellega rahuldas kohus osaliselt süüdistatava isa kui tsiviilkostja esindaja taotluse, kuid jättis rahuldamata prokuröri, süüdistatava kaitsja ja kannatanute esindaja taotlused.

Ringkonnakohus ei tuvastanud, et süüdistataval oleks 27. oktoobril 2014. aastal toimunud saksa keele tunnis äkki tekkinud tugevat hingelise erutuse seisundit, ega ka asjaolusid, mis oleks võinud seda põhjustada. Tõendamist leidis, et õpetaja ei rünnanud mingil moel süüdistatavat enne seda, kui noormees ründas teda. Õpetaja ei provotseerinud õpilast ega ei pannud tema suhtes toime vägivallategusid.

Samuti on tõendatud, et mõte õpetaja tappa ei tekkinud noormehel mitte juhtunu hommikul, vaid juba varem. Kuigi süüdistatav on väitnud, et õpetaja mõnitas ja solvas teda, ei kinnita seda ükski muu kohtus uuritud tõend. Maakohtus ütlusi andnud samas saksa keele tunnis viibinud kaasõpilased eitasid pedagoogi pahatahtlikkust ja õpilaste solvamist. Samuti lükkab süüdistatava kaitseversiooni õpetaja halvast suhtumisest temasse ümber õpetaja koostatud kirjalik iseloomustus oma õpilaste töötamise kohta tema tunnis.

Provotseeritud tapmise puhul tuleks tuvastada põhjuslik seos erutusseisundi ja kannatanu käitumise vahel ning kannatanu vägivaldne või solvav tegu peaks vallandama vahetult süüdlase emotsionaalse reaktsiooni. Antud juhul sellised asjaolud puuduvad, märkis ringkonnakohus.

Ringkonnakohus leidis, et põhjendatud on keskmisest määrast suurema karistuse mõistmine. Süü suurust hinnates on maakohus õigesti arvestanud sellega, et tegu oli kavatsetud, noormees tulistas korduvalt, teiste õpilaste juuresolekul ja õpetajale enda kaitsmise võimalust andmata. Süüd suurendab ka see, et pärast tulistamist laadis noormees relva uuesti ja sulges klassiruumi, takistades kaasõpilaste väljumist klassist.

Kergendava asjaoluna on maakohus õigesti arvestanud sellega, et süüdistatav andis ise menetlejale oma Facebooki konto kasutajanime ja parooli, samuti on ta alaealine ja varem karistamata. Ringkonnakohus leidis sarnaselt maakohtuga, et süüdistatava selgitused süüteo toimepanemise õigustamiseks näitavad, et tema kahetsus ei ole siiras.

Ringkonnakohus ei rahuldanud prokuröri taotlust tulirelva konfiskeerimiseks. Seaduse ja riigikohtu varasema praktika järgi saab kohus tahtliku süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerida vaid juhul, kui on tõendatud, et vahendi omanik peab võimalikuks selle kasutamist süüteo toimepanemiseks. Samuti peab ta võimalikuks pidama konkreetse süüteo toimepanemist, lootes põhjendamatult, et seda siiski ei juhtu. Asjas aga puuduvad tõendid, et süüdistatava isa oleks pidanud võimalikuks, et tema revolvrit kasutatakse süüteo toimepanemiseks ja et ta oleks pidanud antud süüteo toimepanemist üldse võimalikuks. Relvakapi võtme asukohta teadsid vaid noormehe vanemad. Süüdistatav ei küsinud kunagi relva enda kätte ja isa teadmisel oli pojal revolvrile nulltolerants.

Samuti leidis ringkonnakohus, et kannatanutele maakohtu välja mõistetud tsiviilhagi suurus on igati põhjendatud. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et süüdistatava isa käitumises oli kasvatuslikke minetusi ja ta vastutab tsiviilkostjana oma alaealise poja tekitatud kahju eest. Ringkonnakohus märkis, et vajakajäämisi noormehe kasvatamisel näitab ainuüksi asjaolu, et ta pani vaatamata noorele eale kavatsetult toime raske isikuvastase kuriteo. Samuti leidis ringkonnakohus, et kohtuasjas on erandlikud asjaolud kannatanutele osaks saanud avalik tähelepanu ja pärast juhtunut nende elukorralduses toimunud olulised negatiivsed muutused.

Samas ei pidanud ringkonnakohus erinevalt maakohtust põhjendatuks, et 8906-eurose menetluskulu kohustub tasuma lapsevanem. Isale pandud kohustuste täitmine raskendab oluliselt perekonna toimetulekut ja asetab ebavõrdsesse olukorda teiste tema ülalpidamisel olevate laste heaolu. Samuti on süüdistatav juba piisavalt vana, et hakata oma kuritegeliku käitumise tagajärgede eest vastutama. Tema vabastamine rahaliste kohustuste täitmisest ei teeni taasühiskonnastumise huve. Kuigi tal puuduvad rahalised vahendid, on tal võimalik hakata teenima sissetulekut vanglas karistust kandes.

Lisaks leidis ringkonnakohus, et maakohtus tsiviilhagi läbivaatamisega seotud kulud peab tsiviilhagi osalise rahuldamise korral seaduse järgi hüvitama süüdimõistetu. Arvestades süüdistava varalist seisundit jättis aga ringkonnakohus tsiviilkostja ja kannatanute kokku 5885-eurosed esindustasud riigi kanda.

Seaduse järgi jäid riigi kanda ka ringkonnakohtu menetluses tsiviilkostja, süüdistatava ja kannatanu õigusabikulud, mis on kokku 1575 eurot.

Tartu maakohus tunnistas eelmise aasta 20. oktoobril 16-aastase noormehe süüdi Viljandi Paalalinna kooli õpetaja tapmises ning tulirelva ja padrunite ebaseaduslikus käitlemises. Kohus mõistis süüdistatavale üheksa-aastase vangistuse. Samuti rahuldas maakohus kannatanute tsiviilhagi osaliselt, mõistes süüdistatavalt ja tema isalt tsiviilkostjana välja kokku 10 000 eurot.

Menetluspooled saavad neljapäevast otsust vaidlustada riigikohtus 30 päeva jooksul.

Üle-eelmise aasta 27. oktoobril veidi enne kella 14 avas toona 15-aastane poiss Viljandi Paalalinna koolis tunni ajal relvast tule, mille tagajärjel sai surma sama kooli saksa keele õpetaja Ene Sarap. Tulistaja oli sama kooli 9. klassi õpilane ning veretöö ajal viibis samas klassiruumis peale õpetaja veel neli inimest.

Poiss avas tule oma isa seaduslikust relvast. Tulistamiseks kasutatud relv asus poisi elukohas lukustatud relvakapis.