Kelle hoolde jätta Krimmi eestlased?

Krimmi eestlaste ühenduse juht Olga Skriptšenko näitab Rossiiskii Domi ja Impressumi klubi kingitud eesti- ja venekeelseid raamatuid Eestist. Foto: Rossiiskije Vesti

Krimmis elab umbes paar tuhat inimest, kes peavad end eestlasteks või eestlaste järeltulijateks. Kuigi vähemus neist räägib eesti keelt, on nende hulgas üksjagu sealse eestlaste kultuuri säilitamise eest seisjaid.

Kuni 2014. aasta märtsini toetasid Eesti riik, mitmesugused MTÜd ja Eesti eraisikud Krimmi eestlaste kogukonda üsna agaralt: ilmus oma ajaleht, Eesti riigi kulul töötas Aleksandrovka koolis eesti keele õpetaja, pidevalt avati mälestustahvleid eestlastega seotud kohtades ning Eestist käis palju külalisi.

Siis läks Krimm «roheliste mehikeste» jõul Ukraina alt Venemaa võimu alla ning kohalike eestlaste jaoks muutus kõik (muidugi nagu ka ülejäänud Krimmi elanike jaoks). Eesti riigi seisukohalt on Venemaa Krimmi annekteerinud ja Eesti riik peab seda endiselt ametlikult Ukraina osaks.