Galerii ja video: Kaur Kender astus kohtu ette

Täna algas Harju maakohtus kohtuprotsess Kaur Kenderi üle, keda süüdistatakse lapsporno tootmises.

Kaur Kender ütles istungi eel Postimehele, et arvab jätkuvalt, et tema kirjandusteose «Untitled 12» juures on ainus kriminaalne asi prokuröride tegevus. Kenderi kaitsja, vandeadvokaat Paul Keres lausus, et nende kaitsetaktika tuginebki sellele, et Kender ei ole ühtegi kuritegu toime pannud. «See, mis ta kirjutas, ei ole pornograafia,» märkis kaitsja.

Kohus ei luba näitlejal teost saalis lugeda

Kohe istungi alguses palus kohtunik Leo Kunman käed tõsta alaealistel, kellel ta palus enne istungi algust kohtusaalist lahkuda. 

Paul Keres: «Teos tervikuna ei ole mõeldud kellegi kihutamisele, vaid seksuaalkurjategijate alavääristamisele ja naeruvääristamisele.»

Täna ei ole istungil plaanis üle kuulata tunnistajaid, küll aga alustatakse tõendite uurimisega – osa protsessist, mis on avalikkusele suletud. Seetõttu paluti pärast avakõnesid saalist lahkuda ka ülejäänud kuulajatel.

Tänane istung algas süüdistatava Kaur Kenderi taotlusega, mille kohaselt võiks tõendite hindamisel teost ette lugeda professionaalne näitleja Juhan Ulfsak. Kenderi sõnul ei saa seda teha «amatöörlikult» ning «lugeda ette kui pesumasina kasutusjuhendit».

«Ma tõesti usun, et tekst väärib seda, et seda loeks ette näitleja, kes selle teksti kunstilisest väärtusest ka aru saab,» põhjendas ta taotluse esitamist.

Prokurör palus taotluse rahuldamata jätta, millega kohtunik ka nõustus. Seejärel esitas Kenderi advokaat taotluse, et kohus ei kuulutaks istungeid osaliselt kinniseks. Kaitsja viitas sellele, et täna saab igaüks Kenderi skandaalset teost kas või Amazoni veebipoest tellida. Seetõttu ei ole tema hinnangul saavutatav kohtu eesmärk peatada teose levimine massidesse.

Prokurör vastas, et kui seda teost loetaks avalikult, pannakse toime uus kuritegu. «Prokuröri väide, et pannakse toime uus kuritegu, on väga novaatorlik,» lausus seepeale kaitsja, lisades, et pole sellist õiguslikku käsitlust varem kuulnud.

Kohtunik jättis kaitsja taotluse rahuldamata, põhjendades seda sellega, et kohus ei taha võtta riski, et teos kohtusaalist väljapoole, seal hulgas alaealisteni levib.

Lapsporno või õudusnovell?

Enne kui prokurör Lea Pähkel oma avakõnes konkreetse süüdistuseni jõudis, rääkis ta neljast üldisemast kriminaalpoliitikat puudutavast asjaolust. «Sõnavabadus ei ole absoluutne,» alustas prokurör. Ta toonitas, et prokuratuur hindab sõnavabadust väga kõrgelt, ent seejuures ei ole kirjanik oma loominguga väljaspool seadust.

Samuti juhtis prokurör tähelepanu asjaolule, et karistusseadustiku paragrahv, milles Kenderit süüdistatakse, ei eelda reaalset lapskannatanut. Fiktsiooni keelustamise eesmärk on tema sõnul lapspornograafia vähendamine ja seeläbi ka laste väärkohtlemise vähendamine.

Prokuröri sõnul ei ole kohtumenetluse eesmärk anda hinnangut teose väärtusele, vaid selgitada välja, kas teoses on last pornograafilistes olukordades kujutatud. Oma süüdistuses rõhutab prokuratuur seda, et Kenderi raamatu puhul see nii just on - lapsi on kujutatud labastes ja pealetükkivates seksuaalsetes toimingutes.

Selle tõendamiseks on prokuröril plaanis tunnistusi andma kutsuda kaks asjatundjat, kes muu hulgas kirjeldavad, kes on pedofiil, kes sadist ja millist mõju võib selline teos avaldada. Samuti esitab prokurör kohtule MTÜ Lastekaitse Liit seisukoha.

Mõistagi on plaanis analüüsida kogu vaidlusalane teos ehk siis vaatlusprotokoll koos lisadega kokku 96-l leheküljel. Prokuröri sõnul tegi prokuratuur läbi Eurojusti palve ka USA-le ja Suurbritanniale, millest selgus, et sama tegu on karistatav ka nendes riikides. 

Süüdistatav ise end süüdi ei tunnistanud. Kenderi kaitsja Paul Keres alustas oma avakõnet sellega, et nii tema kui tema klient on nõus prokuröri väljatoodud kriminaalpoliitika suunitlusega, et lapsi tuleb kaitsta. Keres nentis, et karistused laste väärkohtlemise eest on võrdlemisi madalad ning neid inimesi karistatakse tihtipeale vaid tingimisi.

Samas aga märkis Keres, et prokuröri väide, justkui kihutatakse teosega kedagi vägivallale, ei vasta absoluutselt tegelikkusele. «Teos tervikuna ei ole mõeldud kellegi kihutamisele, vaid seksuaalkurjategijate alavääristamisele ja naeruvääristamisele,» sõnas ta.

Kaitsja sõnul oli teose eesmärk tuua ühiskondlikke probleeme esile šokeerivalt ning et inimestel tekikski vastikustunne, et selline teguviis ei ole aksepteeritav, vaid see on rõve. Seetõttu väidabki kaitsja, et tegemist on õudusnovelliga ja satiiriga, mitte lapspornograafiaga. 

Mis aga puudutab prokuröri süüdistust, siis see on kaitsja hinnangul kahes aspektis puudulik. Ehkki prokurör väidab, et sama tegu on karistatav nii USAs kui Ühendkuningriigis, väidab kaitsja, et see nii ei ole. Samuti ei käsitle süüdistusakt Kerese sõnul sõnagagi tahtlust. Ta osutas, et Kender on kohtueelse menetluse käigus, et tema soov ei olnud lapspornot kirjutada.

Samuti peab prokurör tema sõnul ära tõestama, et tegemist on pornograafiaga, sest pornograafia eesmärk on kutsuda inimestes esile erutust. See aga ei olnud kaitsja sõnul teose funktsioon. Seetõttu paluski kaitsja kohtul Kender õigeks mõista.

Ringkonnaprokurör Lea Pähkel on varem öelnud, et kriminaalmenetlust alustati laekunud kuriteoteate peale, kuna igasuguse alaealisi pornograafilises situatsioonis kujutava teose – sealhulgas ka kirjalikus vormis – tootmine on seadusega keelatud. «Selle, kas Kaur Kenderi konkreetne tegu kvalifitseerub lapspornograafia tootmise alla või mitte, peab otsustama kohus,» sõnas Pähkel varasemalt.

Kender ise on öelnud, et tegemist on õudusjutuga, mis kuulub hälbekirjanduse valdkonda.

«Tegu oli seksuaalmaniaki-sarimõrvari psühholoogilise lagunemise ja psühhiaatrilise kollapsiga, mis kirjutatud läbi tohutu groteskiprisma. Tegu on õudusjutuga,» rõhutas kirjanik oma vastuses politseile ning lisas, et ei kujuta ettegi, kuidas saab neist õudsetest asjadest kirjutada nii, et oleks mõnus, helge või hea.

Karistusseadustik näeb lapsporno valmistamise eest ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.